Pöide kihelkond (lühend Pöi; saksa keeles Kirchspiel Peude) oli haldusüksus Saaremaal Liivimaa kubermangu Kuressaare kreisis.

Pöide kihelkond

saksa keeles Kirchspiel Peude


kihelkonnakirik: Pöide Maarja kirik
Pöide Maarja kirik, vaade lõunast enne 1940. aastat

Piirkonna ajalugu Redigeeri

Aastani 1675 kuulus kihelkonda ka hilisema Jaani kihelkonna ala. Muinasajal moodustas Pöide koos Muhuga Horele-Mone muinaskihelkonna. Pöide kihelkonna kohta on teateid 13. ja 14. sajandi vahetusest. Pöide Maarja kiriku ehitamist alustati arvatavasti 13. sajandi keskel.

Pöide kihelkonna mõisad Redigeeri

Kihelkonnas paiknes 17 mõisat – üks kirikumõis, kaheksa rüütlimõisat peamõisat, üks Saaremaa rüütelkonna mõis ning viis riigimõisat koos kahe kõrvalmõisaga. Sellele lisandus kaks karjamõisat.

Pöide kihelkonna vallad Redigeeri

  • Arju (Tagavere)-Kareda vald (1866–1891)
  • Audla vald (1866–1891)
  • Kahtla vald (1866–1891)
  • Keskvere vald (1866–1891)
  • Kingli vald (1866–1891)
  • Kõiguste vald (1866–1891)
  • Kõinastu vald (1866–1891)
  • Laimjala vald (1866–1917)
  • Maasi vald (1866–1917)
  • Oti (Pöide) vald (1866–1891)
  • Rannaküla vald (1866–1891)
  • Reina (Salli) vald (1866–1891)
  • Saare vald (1866–1891)
  • Tumala-Orissaare vald (1866–1891)
  • Uuemõisa vald (1866–1917)

Kihelkonna alad tänapäeval Redigeeri

Kihelkonna alad hõlmasid Saare maakonna endiste Pöide ja Laimjala valla alad ning Orissaare valla idaosa.

Vaata ka Redigeeri

Kirjandus Redigeeri

  • Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk-d 376–379.
  • Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk-d lk. 342–343.
  • M. Kuiv. Ajalooline traditsioon Pöide ja Muhu kihelkonnast 1923. aastal Eesti Kirjandusmuuseum. Folkloristika osakonna e-raamat. 2018.

Välislingid Redigeeri