Jaani kihelkond
Jaani kihelkond (lühend Jaa; Kirchspiel St. Johannis) oli kirikukihelkond Saaremaal ja Liivimaa kubermangus Kuressaare kreisis.
| Jaani kihelkond | |
|---|---|
|
| |
|
saksa keeles Kirchspiel St. Johannis | |
|
| |
| Pindala: 111 km² | |
| kihelkonnakirik: Jaani kirik | |
Eestimaa kubermangu Kuressaare kreis. Ludwig August Mellini kaardil, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798
Piirkonna ajaluguRedigeeri
Kihelkond moodustati 1675. aastal Maasi piirkonnast, mis eraldati Pöide kihelkonna maadest.
Saaremaa Jaani kirik ehitati aastal 1703.
Jaani kihelkonna mõisadRedigeeri
- Jaani kirikumõis (saksa keeles Pastorat St. Johannis)
- Arju mõis ehk Tagavere mõis (Taggafer), rüütlimõis
- Kareda mõis (Karridahl), rüütlimõis
- Kõinastu mõis (Keinast) riigimõis, tükeldatud talumaadeks
- Rannaküla mõis (Rannaküll) rüütlimõis,
- Taaliku mõis (Thalik) rüütlimõis,
- Tagavere poolmõis (Taggafer), poolmõis[1].
Jaani kihelkonna valladRedigeeri
- Arju(Tagavere)-Kareda vald (1866–1891)
- Jaani kirikuvald (1866–1891)
- Kõinastu vald (1866–1891)
- Rannaküla vald (1866–1891)
- 1891. aastal ühendati vallad Maasi valda.
Kihelkonna alad tänapäevalRedigeeri
Jaani kihelkonna alad hõlmavad nüüdse Saare maakonna Saaremaa valla loodepoolse ala.
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ Märt Uustalu, Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal, Tallinna Ülikool
VälislingidRedigeeri
KirjandusRedigeeri
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. pp. 379–381.
- Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. p. 343.