Audla mõis (saksa keeles Hauküll) oli rüütlimõis Saaremaal Pöide kihelkonnas. Nüüdisajal jääb mõis Saare maakonna Saaremaa valla territooriumile.

Audla mõisa peahoone 2005. aastal

Ajalugu

muuda

1464. aastal läänistas ordumeister Johann von Mengede Hauckulli mõisa Jacob Swartele. 16. sajandi keskel, oli Audla mõis Koluvere linnusepealiku Andreas Molleri (surn. 1569) valduses[1] Aastail 1623–1806 kuulus mõis Vietinghoffidele.

 
Buhrmeisteri suguvõsa aadlivapp

1806. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni aga Buhrmeisteritele. Mõisa viimane omanik oli Karl von Buhrmeister.

1914. aastal kuulus mõisale 1182,23 hektarit mõisamaad, 1087,68 ha talumaad, Ollamäe kõrvalmõis, Levala küla, Kuke kõrts. 1909. aastal kuulus mõis Laimjala valda, 1939. aastal kuulus endine mõisasüda uude Laimjala valda.

Mõisaansambel

muuda
 
Audla mõisa varemed 2024. aastal

Mõisa ühekorruseline varaklassitsistlik peahoone on ehitatud 1805. aastal. Hoone valmimisajale viitavad eeskoja seina müüritud raidtahvlid. Poolkelpkatusega hoone eripäraks on erakordselt kõrge esimene korrus ja kolm ovaalsaali. Fassaadi ilmestab kolme akna laiune pealeehitis, millel on ovaalaknaga kolmnurkfrontoon.

Vähesed kõrvalhooned ei asunud mitte peahoone läheduses, vaid sellest 150–200 meetrit lõuna pool, teisel pool väheldast teed omaette kompleksina.

Pärast mõisa võõrandamist kolis 1921. aastal[2] mõisa peahoonesse Laimjala valla Audla kool[3], mis tegutses seal 1970. aastateni. Audla algkoolis õppis Arnold Rüütel[4]. Hiljem seisis hoone tühjalt ja lagunes. Tänapäeval on hoone eraomanduses, kuid seisab tühjalt ja laguneb edasi.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Essen, Nicolai von: Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Reprint der Ausg. Tartu 1935, Hannover-Döhren, 1971, seite 398
  2. Leht 2, Meie Maa (1919-1944), 12 mai 1931
  3. Tõnu Veldre, Kui Audla mõisas tegutses kool, Saarte Hääl, 4. mai 2024
  4. President Arnold Rüütel – 90 aastat Eesti elu, May 11, 2018 Estonian Life No. 19 2018

Kirjandus

muuda
  • Saaremaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Toim. A. Luha. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1933. Lk 706-707 [1].

Välislingid

muuda