Ava peamenüü

Otto Nuschke

Saksamaa poliitik
Otto Nuschke (1956)

Otto Gustav Nuschke (23. veebruar 1883 Frohburg27. detsember 1957 Hennigsdorf) oli Saksa poliitik ja ajakirjanik ning Saksa DV riigitegelane.

Otto Nuschke oli pärit trükikoja omaniku perekonnast. Rahvakooli lõpetamise järel õppis ta aastatel 18971901 raamatutrükkimist ja seejärel täiendas ennast Leipzigis Graafiliste Kunstide Akadeemias. 19021910 oli ta Marburgis ajalehe Hessische Landeszeitung toimetaja (alates 1904. aastast peatoimetaja). 1910. aastal astus Nuschke liberaalsesse Progressiivsesse Rahvaparteisse. 1910–1915 töötas ta ajalehe Berliner Tageblatt parlamenditoimetajana. 1915–1930 töötas Otto Nuschke vasakliberaalse ajalehe Berliner Volks-Zeitung peatoimetajana. 1918. aastal asutas Nuschke Saksa Demokraatliku Partei. 19191920 oli ta sama partei esindajana Weimari Rahvakogu liige. 19211933 oli Nuschke Preisi Maapäeva liige, esialgu Saksa Demokraatliku Partei esindajana, pärast Saksa Demokraatliku Partei ühinemist liitlastega 1930. aastal Saksa Riigipartei esindajana. 19311933 oli ta lisaks veel ka Saksa Riigipartei ärijuht ja partei ajalehe Deutscher Aufstieg toimetaja. Pärast natsionaalsotsialistide võimuletulekut 1933. aastal visati Otto Nuschke välja Saksa Pressi Riigiliidust ja tal keelati ajakirjanikuna töötamine. Alates 1943. aastast osales ta vastupanuliikumises. Pärast Hitlerile 20. juulil 1944. aastal sooritatud atentaati varjas Nuschke ennast võimude eest.[1]

1945. aastal oli Otto Nuschke üks Kristlik-Demokraatliku Liidu asutajatest Nõukogude okupatsioonitsoonis, ta valiti ka Partei eestseisusse. 1948. aasta septembris sai ta Kristlik-Demokraatliku Liidu esimeheks Nõukogude okupatsioonitsoonis. Alates Saksa DV moodustamisest 1949. aasta oktoobrist oli ta Saksa DV Kristlik-Demokraatliku Liidu esimees. Partei esimehe ametikohale jäi ta kuni oma surmani 1957. aasta detsembris. Alates 1949. aastast oli ta Rahvakoja (parlamendi) liige. 1949. aasta oktoobrist kuni surmani oli ta ka üks Saksa Demokraatliku Vabariigi Ministrite Nõukogu esimehe (valitsusjuhi) asetäitjatest.[2]

ViitedRedigeeri