Ava peamenüü


Nikolaus von Falkenhorst (sünninimi Nikolaus von Jastrzembski; 17. jaanuar 188518. juuni 1968) oli Saksamaa sõjaväelane, kes osales Teises maailmasõjas. Falkenhorst kavandas 1940. aasta invasiooni Norrasse ja Taani, ning juhtis Natsi-Saksamaa Arktikas asunud vägesid aastatel 1941 kuni 1944.

Nikolaus von Falkenhorst
Bundesarchiv Bild 183-2006-0529-501, Nikolaus v. Falkenhorst.jpg
Sündinud 17. jaanuar 1885
Breslau, Saksa keisririik
Tänapäeva Wrocław Poolas
Surnud 18. juuni 1968 (83-aastaselt)
Holzminden, Lääne-Saksamaa
Teenistused Saksa keisririik Saksa keisririik
Saksamaa Saksamaa
Natsi-Saksamaa Natsi-Saksamaa
Auaste Kindralooberst
Juhtinud Armee Norwegen
Sõjad/lahingud I maailmasõda
II maailmasõda
Autasud Raudristi Rüütlirist

Sõjaväeline karjäärRedigeeri

1907. aastal liitus ta Saksa keisririigi armeega. 1911. aastal muutis ta oma perekonnanime Jastrzembskist Falkenhorstiks. I maailmasõja ajal oli ta ohvitser ning pärast sõda jätkas tööd ohvitserina ja töötas ka Saksamaa kaitseministeeriumis.

Falkenhorst ülendati 1. oktoobril 1932 koloneliks ja aastatel 19331935 töötas ta sõjaväeatašeena Saksamaa saatkondades Tšehhoslovakkias, Jugoslaavias ja Rumeenias. 1. juulil 1935 ülendati ta kindralmajoriks ja 3. armee juhiks. 1937. aastal ülendati ta kindralleitnandiks ja 1939. aastal pärast invasiooni Poolasse sai temast General der Infanterie.

20. veebruaril 1940 informeeris Hitler Falkenhorsti, et temast saab Norra invasiooni juhataja, ning käskis tal sama päeva õhtuks esitada invasiooni põhiplaani. Falkenhorstil oli plaani väljamõtlemiseks aega vähe ja seetõttu ostis ta raamatupoest Norra turismiinfo raamatu ja kasutades seal olnud plaane, mõtles ta plaani sama päeva õhtuks välja.

Hoolimata sellest, et Kriegsmarine sai raskeid kaotusi, oli rünnak edukas. Liitlased üritasid sakslaste vastu võidelnud Norra kaitseväge toetada, aga Falkenhorsti väed sundisid Norra kaitseväe alistuma ja liitlasväed lahkusid riigist.

Invasiooni järel juhtis Falkenhorst Norras baseeruvaid vägesid. Kontrastiks tsiviilvalitsusele üritas Falkenhorst norralastega sõbralikult läbi saada ning käskis oma meestel kohalikke austusega kohelda. Ühe legendi järgi kurtis üks norralanna, et Saksa sõdur oli temalt moosi varastanud. Järgmisel hommikul olevat norralanna kutsutud süüdlase mahalaskmist vaatama.

1942. aastal mõtles Falkenhorst välja plaani Rootsi vallutamiseks, kui seda peaks tarvis minema. Plaani kohaselt oleks Rootsi vallutamiseks vaja läinud 10 diviisi ning Rootsi oleks plaanide kohaselt vallutatud kümne päevaga.

Falkenhorst vallandati Norra garnisoni ülema kohalt, kui ta läks vastuollu Norra Reichskommissari Josef Terboveniga. Kuni sõja lõpuni ei antud talle enam ühtegi üksust juhtida.

SõjakuriteodRedigeeri

Pärast sõda anti Falkenhorst sõjakuritegude eest Briti-Norra ühise tribunali alla. Nimelt oli Falkenhorst andnud käsu sabotöörid spioonidena maha lasta. Falkenhorst mõisteti selle eest surma, aga hiljem anti talle armu ja surmanuhtlus muudeti 20-aastaseks vangistuseks.

SurmRedigeeri

Falkenhorst vabanes vanglast 23. juulil 1953 kehva tervise tõttu ja asus elama Holzmindenisse. 1968. aastal sai ta infarkti ja 18. juulil suri.