Nikolai Prževalski

Nikolai Prževalski
Nikolai Prževalski
Sünniaeg	31. märts 1839 (Juliuse kalendris)
Surmaaeg	20. oktoober 1888 (Juliuse kalendris) (49-aastaselt); Karakol
Amet	botaanik, loodusteadlane, reisija
	[muuda Wikidatas]

Nikolai Mihhailovitš Prževalski (vene keeles Николай Михайлович Пржевальский; 12. aprill (vkj 31. märts) 1839 Kimborovo, Smolenski kubermang, Venemaa Keisririik – 1. november (vkj 20. oktoober) 1888 Karakol, Kõrgõzstan ) oli Venemaa Keisririigi sõjaväelane, maadeavastaja ja geograaf.

Nikolai Prževalski sündis Smolenski kubermangus poola aadliperekonnas. Ta õppis Smolenskis ja Peterburi sõjaväeakadeemias. 1864. aastal sai temast Varssavi sõjakooli geograafiaõpetaja.

Tegevus maadeavastajana

1867–1869 tegi Prževalski ekspeditsiooni Ida-Siberisse, kus uuris Ussuuri jõe valgala.

1870–1873 oli ta uurimisretkel Mongoolias, Hiinas ja Tiibetis. 11 000 versta pikkuse teekonna käigus mööda Mongoolia kõrgustikku jõudis Prževalski Jangtse jõeni. Toiduainete puuduse tõttu oli ta sunnitud ekspeditsiooni katkestama ja tagasi pöörduma. Tagasiteel ületas esimese teadaoleva eurooplasena Gobi kõrbe^[küsitav]. Kui ta läks tagasi Peterburi, võeti ta pealinnas vastu suurte austusavaldustega, keiser andis talle kindralmajori auastme, Peterburi linnaduuma kuulutas ta linna aukodanikuks ning määras talle selle aja kohta suure pensioni 1800 rubla.

1876–1877 reisis ta Ida-Türkmenistanis mööda Tian Shani mäeahelikku. Ta külastas Lop Nuri järve, kus polnud teadaolevalt käinud pärast Marco Polot ükski eurooplane.

Prževalski asus peatselt taas Aasia-ekspeditsioonile. 21. märtsil 1879 jõudis ta Tiibetisse, läbides Gobi kõrbe äärse Džungaaria kõrbe. Reisi sihtmärgi Lhasani jäi 260 km, kuid kohalikud võimud ei andnud piirkonna läbimise luba. Selle ekspeditsiooni käigus püüti kinni ka Prževalski hobuse eellane.

1883. aastal asus Prževalski uuesti uurimisretkele. Reisi alustati Urgast (Ulaanbaatar) Gobi suunas ning ekspeditsioon jõudis Huang Heni. Seejärel mindi kuni Tiibeti põhjamägedeni.

Nikolai Prževalski kavatses 1888. aastal minna uuele ekspeditsioonile, seekord juba riigi rahastusel (80 000 rubla), kuid haigestus Karakoli jõudnult tüüfusse ja suri.

Vastavalt tema soovile maeti ta tänapäeva Kõrgõzstani territooriumil asuva Õsõk-Köli järve äärde, talle kättesaamatuks jäänud Tiibeti lähedale.^[1]

Tegevus kindralstaabi ohvitserina

Vaatamata oma näilisele sõltumatusele oli Nikolai Prževalski siiski Venemaa keisririigi sõjaväelane ja kuigi tema varasema sõjaväelise teenistuse kohta on andmeid vähe, oli ta lõpetanud Venemaa kõrgeima sõjaväelise õppeasutuse Nikolai Kindralstaabi Akadeemia ning teenis Kindralstaabi Aasia osakonnas, tema otsene ülem oli osakonna juht Aleksei Kuropatkin.

Lisaks Nikolai Prževalski ekspeditsioonide tulemuste geograafiaalasele tähtsusele pakkusid need huvi ka Venemaa keisririigi sõjaväeametkondadele topograafiliste kaartide koostamiseks.

Prževalski esitas oma reisidest kaks ettekannet: ühe Keiserlikule Vene Geograafiaseltsile ja teise Venemaa sõjaväe kindralstaabile^[2].

Geograafiaseltsi kirjeldustes esitas ta oma märkmed läbitud maade kohta, millest aga kirjeldusi topograafia ja teedevõrgu ning sildade kohta, samuti kirjeldusi elavatest rahvastest ning nende suhetest kohaliku võimuga ja poliitilisest olukorrast võis kasutada ka sõjalistel eesmärkidel. Üldjoontes olidki selleaegsed geograafia- ja maadeavastusekspeditsioonid mitmeotstarbelised, näiteks Araabia maid uuris Suurbritannia huvides umbes samamoodi inglise maadeavastaja Araabia Lawrence.