Ava peamenüü

Nikolai King (10. august 1900 Pärnu9. september 1973 Melbourne) oli eesti piimandusteadlane ja biokeemik.

Sündis 10. augustil 1900 Pärnus ehitusinseneri perekonnas, suri 9. septembril 1973 Melbourne’is. Aastast 1944 Saksamaal, aastast 1951 Austraalias. Lõi võiteratekke teooria ja või pideva valmistamise meetodi, selgitas piimarasvakuulikeste membraani ehituse.

Sisukord

HaridusRedigeeri

TeenistuskäikRedigeeri

anorgaanilise keemia laboratooriumi abiassistent 1924; Eesti Riikliku Piimandussaaduste Väljaveo Kontrolljaama keemik 19261936; Õisu Piimanduskatsejaama juhataja 1937; Õisu Piimandusinstituudi abidirektor 19381944. TTÜs 1940/19411944 orgaanilise ja biokeemia professor ja laboratooriumi juhataja. Balti Ülikooli biokeemia professor Hamburgis ja Pinnebergis (Saksamaa) 1944/19451946; Lõuna-Saksamaa Katse- ja Uurimisasutuse teadur 1946; töötas Hollandis ja Rootsi Riiklikus Piimanduse Katseinstituudis 19471951; teadur Austraalias 19511965; ühtlasi külalisprofessor USA ülikoolides.

Teaduskraad ja kutseRedigeeri

Mag. chem. 1926 (); professor 1940.

Teadustöö põhisuunadRedigeeri

Piima ja piimasaaduste (juust, või) makrostruktuur, piimasaaduste keemilise uurimise meetodid; uurimistulemused või valmistamise alal leidsid piimatööstuses laialdast rakendust. Avaldas üle 80 publikatsiooni, sealhulgas mitmetesse keeltesse tõlgitud monograafia piimarasva membraanist.

Teaduskorralduslik tegevusRedigeeri

Pani aluse piimasaaduste struktuuri uuringutele Eestis ja Eesti või edukale ekspordile Euroopas 1930ndail; esines rahvusvahelistel põllumajandustööstuse tehnika-, keemia- ja piimanduskongressidel; Eesti Loodusuurijate Seltsi liige 19261940; ajakirja Piimandus vastutav toimetaja 19381941; Illinoisi Ülikooli Piimandustehnoloogia Seltsi auliige.

TunnustusRedigeeri

KirjandusRedigeeri

  • ENE 1971, 3;
  • ENE 1989, 4;
  • EE 2000, 14;
  • ETBL 2000, 1;
  • Eesti teadlased väljaspool kodumaad: biograafiline teatmik, Stockholm, 1984, lk 44;
  • Mägi, V. Tuntud tundmatu – biokeemik Nikolai King // Minerva rüütlid. Tln, 2005, lk 284–288.