Ava peamenüü

Muusikainstrumentide süstemaatiline loend


Muusikainstrumentide alfabeetiline loend . Muusikainstrumentide süstemaatiline loend
Keelpillid Puhkpillid Klahvpillid Löökpillid

Siin on süstemaatiliselt loetletud muusikainstrumente. Süstematiseerimise alused:

  • heliallika tüübi järgi
  • heli tekitamise viisi järgi
  • mänguviisi järgi
  • päritolumaa järgi
  • diapasooni järgi

Sama muusikainstrument võib esineda mitmes kategoorias. Kui teisiti ei mainita, on kategooriasisene muusikainstrumentide järjestus alfabeetiline.

Sisukord

Õhkpillid ehk aerofonidRedigeeri

PuhkpillidRedigeeri

PuupillidRedigeeri

Aukhuulikuga puupillidRedigeeri

FlöödidRedigeeri

altflööt - bassflööt - flööt ehk suur flööt - kontrabassflööt - pikoloflööt ehk väike flööt ehk pikulina ehk pikolo

PlokkflöödidRedigeeri

altplokkflööt - bassplokkflööt - sopranplokkflööt - tenorplokkflööt

Muud aukhuulikuga puupillidRedigeeri

didžeriduu - okariin - pardipill - paaniflööt

Lesthuulikuga puupillidRedigeeri

Ühekordse lesthuulikuga puupillidRedigeeri
KlarnetidRedigeeri

altklarnet ehk bassettsarv - bassklarnet - klarnet - kontrabassklarnet

SaksofonidRedigeeri

altsaksofon - baritonsaksofon - basssaksofon - sopransaksofon - tenorsaksofon


Muud ühekordse lesthuulikuga puupillidRedigeeri

lehepill

Kahekordse lesthuulikuga puupillidRedigeeri
FagotidRedigeeri

fagott - kontrafagott

OboedRedigeeri

inglissarv - oboe - oboe d'amore - oboe da caccia

Muud kahekordse lesthuulikuga puupillidRedigeeri

dudukk, hekelfon, surnaa

Kolmekordse lesthuulikuga puupillidRedigeeri
Neljakordse lesthuulikuga puupillidRedigeeri
Muud lesthuulikuga puupillidRedigeeri

torupill

VaskpillidRedigeeri

TromboonidRedigeeri

TrompetidRedigeeri

TuubadRedigeeri

Muud vaskpillidRedigeeri

alpisarv - alt - bariton - bugle - cimbasso - kornet - eufoonium - flüügelhorn - melofon - metsasarv - ofikleid - sackbut - serpent - shofar - susafon - tenor - wagneri tuuba

Võnkuva metallkeelekesega õhkpillidRedigeeri

akordion - bajaan - eesti lõõtspill - harmoonium - karmoška- lõõtspill - nuppakordion - suupill

Kombineeritud õhkpillidRedigeeri

orel - barokkorel - mehaaniline orel - pneumaatiline orel - positiivorel ehk regaal - väntorel

Muud õhkpillidRedigeeri

kammipill

Keelpillid ehk kordofonidRedigeeri

Löök- ja mürapillidRedigeeri

Kindla helikõrgusega löökpillidRedigeeri

MembranofonidRedigeeri

põsepill - timpan

Kindla helikõrgusega idiofonidRedigeeri

Kindla helikõrgusega metallist idiofonidRedigeeri

fleksaton (inglise keeles Flexatone) - kariljon - kellamäng - käsikellad (inglise keeles Handbells) - torukellad ehk orkestrikellad (inglise keeles Orchestra bells) - tšelesta (itaalia keeles Celesta) - tubafon - vibrafon

Kindla helikõrgusega puust idiofonidRedigeeri

ksülofon - ksülorimbafon ehk ksülorimba (inglise keeles xylorimba) - marimbafon ehk marimba

Kindla helikõrgusega klaasist idiofonidRedigeeri

pudelid - klaasharf (inglise keeles glass harp) - klaasharmoonika (inglise keeles glass harmonica)

Kindla helikõrgusega kivist idiofonidRedigeeri

litofon

Ebamäärase helikõrgusega löökpillidRedigeeri

Ebamäärase helikõrgusega membranofonidRedigeeri

atabake (inglise keeles Atabaque) - batatrumm ehk Bàtá (inglise keeles Batá drum) - bongod (inglise keeles Bongo drums) - džembe ehk djembe ehk jembe - kammipill[1] - konga ehk tumba - kuika (hispaania keeles Cuíca) - pandeiro (inglise keeles Pandeiro) - suur trumm (itaalia keeles Gran cassa) - tambora (inglise keeles tambora) - tom-tom - tamburiin ehk buben - timbales - väike trumm

Ebamäärase helikõrgusega idiofonidRedigeeri

Ebamäärase helikõrgusega metallist idiofonidRedigeeri

aisakellad (inglise keeles sleigh bells) - alasi (inglise keeles anvil) - antiiktaldrikud (inglise keeles Antique cymbals) - cabasa (inglise keeles Cabasa) - gong - hiina taldrikud (inglise keeles china cymbal) - hi-hat (inglise keeles Hi-hat) - jaava gong - krotali ehk pompei taldrikud - kuljused - kõuemürin ehk lastra (inglise keeles thunder machine) - lehmakell (inglise keeles cowbell) - mark tree - pandeiro (inglise keeles pandeiro) - pedaaltaldrikud ehk hi-hat - pompei taldrikud -> krotali - sõrmetaldrikud (türgi keeles zil, inglise keeles finger cymbals) - taldrikud (inglise keekes Cymbal) - tamburiin - triangel (inglise keeles triangle) - tamtamm

Ebamäärase helikõrgusega puust idiofonidRedigeeri

bambuskimp - guiro (inglise keeles scraper, prantsuse keeles güiro) - kastanjetid (inglise keeles castanets või bones) - kasttrumm (hispaania keeles cajón) - klaves ehk kõlapulgad - käristi (inglise keeles ratchet) - marakas ehk marakassid (inglise keeles maracas või cuban rattles) - piitsalöök ehk piitsaplaks (inglise keeles whip) - puuplokk ehk puutrumm (inglise keeles wood block) - reko-reko - šekere (inglise keeles Shekere) - templiplokid (inglise keeles temple blocks) - txalaparta

Ebamäärase helikõrgusega klaasist idiofonidRedigeeri

klaaskimp

Muud löök- ja mürapillidRedigeeri

autosireen - jauram - kulissflööt ehk džässflööt ehk linnuvile (inglise keeles slide whistle või song whistle) - liivapaberiklotsid (inglise keeles sand blocks) - lokulaud - lõvimöire - sireen - tuulemasin (inglise keeles wind machine) - vile (inglise keeles whistle)

Mänguviisi järgi süstematiseeritud löökpillidRedigeeri

IdiofonidRedigeeri

Tampivad idiofonidRedigeeri

(inglise keeles stamping idiophones) heli tekib esemest, millega lüüakse vastu maad või mõnda teist kõva alust, nt kepi või seest õõnsa helitoru (inglise k hollow tube, õõnes bam275 busest või puust toru, mille alumine ots on kinnine) löök vastu maad või põrandat, ühe-kahe-kolme nuiaga tampimine uhmris, stepkingades tantsimine

helitoru - kepp - stepptantsu king - uhmer

Tambitavad idiofonidRedigeeri

(inglise keeles stamped idiophones) heli tekib alusest, mille vastu lüüakse, nt löök rusikaga vastu söögilaua pealispinda, löök kepiga vastu palki, rütmiline tants augu kohal, mis on kaetud kõva resoneeriva kattega jms.

Raputatavad idiofonidRedigeeri

(inglise keeles shaken idiophones) heli tekib eset raputades

kõristi - kuljused - helisevad metallkaunistused riietel - kõrinatega õllekann

Löödavad idiofonidRedigeeri

(inglise keeles percussion, ka struck idiofones) valmistatakse sellistena, et heli saamiseks tuleb neid lüüa pulga või erilise nuia või muu vahendiga

eesti lokulaud - gong - hang – kell (palgilöögiga helisema pandav) - ksülofon - tilaga kell ehk kõraga kell - triangel

Väristatavad idiofonidRedigeeri

(inglise keeles concussion) heli saadakse kahe või enama sarnase osa (= eseme) kokkulöömisega

kastanjetid - taldrikud

Hõõrutavad idiofonidRedigeeri

(inglise keeles friction) heli tekib hõõrumisest, mõnikord (nagu laulva sae puhul) hõõruvad kaks pinda vastamisi, samuti tekib heli hõõrudes niiske sõrmega mööda klaasi serva, heli võib tekitada ka kampoliga määritud ust sõrmega hõõrudes

laulev saag

Kraabitavad idiofonidRedigeeri

(inglise keeles scraped) heli tekitatakse, tõmmates pulga või muu vahendiga järsult üle riibitud või ebaühtlase aluspinna

eesti tuhapill - käristi - pesulaud - pingipill - vaalikurikas -

Näpitavad idiofonidRedigeeri

(inglise keeles plucked, nimetatakse ka linguaphones) heli tuleb ühest või enamast raami külge kinnitatud laastukujulisest keelekesest, mis näppides helisema pannakse

parmupill, sansa

NB! Süstematiseerimist vajavad löökpillidRedigeeri

Kindla helikõrgusegaRedigeeri

Dultsimer en:Hammered dulcimer Lithophone en:Lithophone Metallofon

Rototoms en:Rototoms Steel drums en:Steel drums

Ebamäärase helikõrgusegaRedigeeri

Bell tree en:Bell tree Chime tree en:Chime tree Crash cymbals en:Crash cymbals

Kick drum en:Kick drum Luud (muusika) en:Bones (instrument) Ride cymbal en:Ride cymbal Sizzle cymbal en:Sizzle cymbal Splash cymbal en:Splash cymbal Spoon (muusika) en:Spoon (musical instrument) Suspended cymbal en:Suspended cymbal Tabla en:Tabla taiko drum en:Taiko Tenortrumm en:Tenor drum Cylindrical drum en:Cylindrical drum Conical drum en:Conical drum Barrel drum en:Barrel drum Hourglass drum en:Hourglass drum Goblet drum en:Goblet drum Footed drum en:Footed drum Long drum en:Long drum Frame drum en:Frame drum Friction drum en:Friction drum Kazoo en:Kazoo

KlahvpillidRedigeeri

LõõtspillidRedigeeri

Elektroonilised muusikainstrumendid ehk elektrofonidRedigeeri