Fiidel (vanaülemsaksa keeles fidula, keskülemsaksa keeles fidel, fyddel, videl; inglise keeles vielle; prantsuse keeles viele, vielle; ladina keeles viela, viella) oli keskajal Euroopas laialdaselt levinud poogenkeelpill. See sarnanes tänapäevase viiuliga, kuid oli mõnevõrra pikema ja sügavama kerega. Sellel oli tavaliselt kvint- ja kvarthäälestuses viis kuni seitse soolest valmistatud keelt, frontaalsed häälestusnupud ning ovaalne või 8-kujuline kõlakast, millel olid C-kujulised resonantsavad. Fiidel oli trubaduuride ja menestrelide kõige olulisem muusikariist. Tänapäeval kuuleb fiidlimängu varajase muusika ansamblite esituses.

Hans Memlingi maalil kujutatud fiidel (tänapäevane rekonstruktsioon)