Ukulele

näppekeelpill
 See artikkel räägib keelpillist; Eesti ansambli kohta vaata artiklit Ukulele (ansambel)

Ukulele on kitarri meenutav Hawaii päritolu keelpill.[1]

Martin 3K ukulele 1930. aastatest
Henry Kailimai ukulele pala
Noodivihiku "My Pretty Hawaiian Baby" kaanekujundus 1920. aastast

Ajalugu muuda

Portugalis ja Brasiilias oli 19. sajandil tuntud väike neljakeeleline kitarriga sarnanev pill cavaquinho. Madeiral tehti sellest versioon, mida kutsuti barguinha '​ks. Koos 1870. aastate Portugali tööliste rändega Hawaii saartele jõudis sinna ka barguinha. 1879. aastal randus Honolulu sadamas laev, mille pardal olnud João Fernandes andis Hawaii rannas kontserdi, mängides pilli, mille kohalikud elanikud kohe ukuleleks ristisid, sest João sõrmed olevat liikunud pillikeeltel kiirelt nagu kirp (uku – kirp ja lele – hüppama). Kuninganna Liliuokalani (Hawaii kuningriigi viimane monarh, kirjanik ja muusik) on aga välja pakkunud veel ühe tõlgenduse: tegu on kingitusega, mis on Hawaii rahvale saabunud (uku – kingitus ja lele – saabuma).[2][3]

Häälestus muuda

1920. aastatel oli levinud pigem D-häälestus, tänapäeval C6-häälestus (G-C-E-A). Ukulele teeb eriliseks neljas ehk G-keel, mis häälestatakse samas oktavis. Selle asemel, et olla madalam kui talle järgnev C, on see hoopis kõrgem. Selline häälestus annab ukulele helile erilise ja rõõmsa varjundi. Ukulelest on valmistatud mitmeid versioone, näiteks resonaator-, bass-, elektri-, tasku- ja matkaukulele.[2]

Ukulele maailmas muuda

Mujale maailma levis ukulele seoses USA Hawaii annekteerimisega ja hiljem teise maailmasõjaga.[3] Väiksuse ja lihtsuse tõttu on ukulele jõudnud ka koolidesse. Näiteks Kanada, Rootsi ja Soome koolilapsed alustavad muusikaõpet ukulelega, ka Eestis kasutatakse seda pilli koolides muusikaõppeks.[4] Rootslased said 2011. aasta augustis Guinnessi rekordi suurima ukulelegrupi kategoorias 1547 inimesega. Ukulelet on kasutanud näiteks sellised muusikud nagu Bill Tapia, Israel Kamakawiwoʻole, Jake Shimabukuro, Herb Ohta, Lyle Ritz, James Hill, Tiny Tim ja orkester The Ukulele Orchestra of Great Britain. Eestis tegutseb UkuKlubi.[2]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Erelt, Tiiu et al. 2006. Eesti õigekeelsussõnaraamat: ÕS 2006. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
  2. 2,0 2,1 2,2 "Kitarri sugulaspillid: Ukulele (TÄISMAHUS)". Ajakiri KITARR – Kitarridest, muusikast ja muusikutest. Eesti keeles. 11. aprill 2012. Vaadatud 11. detsembril 2022.
  3. 3,0 3,1 Kitarri kodu (23. september 2018). "Ukulele ajalugu". Kitarri kodu 🎸🏡. Vaadatud 11. detsembril 2022.
  4. Sang, Joosep. "Ukulele ütleb: „Mina jään!"". Õpetajate Leht. Vaadatud 11. detsembril 2022.

Välislingid muuda