Mustvee kirik
Mustvee kirik on uusgooti stiilis luteri kirik Mustvees. Kirikut kasutab EELK Mustvee kogudus.
| Mustvee kirik | |
|---|---|
 | |
| Üldandmed | |
| Asukoht | Mustvee |
| Stiil | uusgootika |
| Liigitus | sakraalhoone |
| Ehituse algus | 1877 |
| Ehituse lõpp | 1880 |
| Sissepühitsemine | 27. juuli 1880 |
| Aadress | Kastani 26 |
| Koordinaadid | 58° 50′ 53,6″ N, 26° 56′ 3,3″ E |
| Projekt ja ehitus | |
| Arhitekt | Johann Maas |
Ajalugu muuda
Kiriku ehitus muuda
19. sajandi alguses kasvas Mustvee rahvaarvu poolest kiiresti. Kuigi enamiku elanikest moodustasid vene rahvusest elanikud, oli seal ka mitusada luterlast, kelle jaoks Torma kirikus käimine oli kauge vahemaa tõttu raske. Arutati, kuidas kohalikku kirikuelu paremale järjele tõsta ning ainsaks lahenduseks peeti oma kiriku ehitamist.[1]
Juba 1864. aastal oli koostatud ehituskulude eelarve, kuid 1866. aastal oli Mustvees suur tulekahju, mis eestlaste külaosa peaaegu täielikult hävitas. Majanduse taastumiseks ning kiriku ehitamise mõtete edasi arendamiseks läks mitu aastat. 1873. aastal moodustati Mustvee kiriku nõukogu ning umbes sada luteri usku talupoega teatas soovist ehitust toetada. Konsistooriumile esitati samal aastal kivikiriku ehitamise projekt ja kulude eelarve ning ehitust loodeti alustada järgmisel aastal. 1873. aastal saadeti ka riigi varanduste ministeeriumile palve kirikuplatsi saamise asjus (vastav palve oli saadetud ka juba 1867. aastal Liivimaa kubermanguvalitsusele). 1876. aastaks saadi kätte vajalikud load, ehitusplats ning kinnitatud kirikuplaan.[1] Kiriku projekti arhitekt oli Johann Maas (1825–1892)[2].
Taevaminemise pühal 1877. aastal pandi Mustvee kirikule pidulikult nurgakivi. Kiriku ehitamine edenes Riiast pärit ehitusmeistri juhatusel jõudsasti, kuid vaatamata abikassast saadud rahale oli tulekahjust ja näljahädadest koormatud külal raskusi ehituseks vajaliku raha kokkusaamisega. Loodeti siiski, et kirik saab valmis juba 1877. aasta augustiks. 1. septembril teatatigi, et kirik on valmis, kuid jutlustaja jaoks polnud veel maja ega ka maid sissetulekuks. Hoolimata paljudest pöördumistest ja palvetest ei õnnestunud Mustvee kogudusel siiski oma jutlustajat ega maid saada.[1]
Kuigi 1877. aastaks oli kirik juba katuse all, juhtus 1878. aastal õnnetus ja kirikutorn varises kokku. Kogudusel tuli uuesti pöörduda abikassa poole, kust oldi 1879. aastal nõus andma täiendavat toetust kiriku ehituse jätkamiseks. Suurema osa väljaminekutest kattis siiski Mustvee väike kogudus ise. Ümberkukkunud torn ehitati uuesti üles ja tehti ka siseviimistlustööd. 1880. aastaks oli kirik täielikult valmis. Hermann Stahlberg tellis kirikule Tallinnast C. Jürgensilt kirikukella, mis oli kaunistatud risti löödud Kristuse kujuga, risti all olid nutvad naised ja kiri: "Igga üks kel öhk on se kiitko Jehowat. Halleluja". Kiriku istekohtade valmistamisel peeti silmas seisusi, kuna Mustvees oli olemas ka oma "aadel", nagu kaupmehed ja ametmehed, kes varanduse ja saksa keele oskuse tõttu lihtrahvast kõrgemal seisid. 1880. aastal anti tislermeister Josep Sõberile pinkide valmistamise töö koos muude töödega (nagu põranda, treppide ja muu valmistamine) järgmiselt: "Sakste pinkit ukstega, lenit taggast toflitega ja ramato pult ette. 5. rubl. pingi pealt. Rahva pingit leniga ja ees ramato pult - 2 rubla pink.". Vana kalendri järgi 27. juulil 1880 toimus kiriku pidulik õnnistamine, mille talitust pidas Torma koguduse õpetaja Robert Carl Landesen.[1]
Kiriku õnnistamisest 1939. aasta tulekahjuni muuda
Tööd Mustvee esimeses luteri kirikus ei lõppenud 1880. aastaga. 1881. aastal muretseti kirikule esimene orel ning 1904. aastal osteti uus orel. 1883. aastal osteti kaks lühtrit ja üks kroonlühter. 1908. aastal korraldati suur heategevusmüük, millest saadud tulusid kasutati kiriku ja oreli parandamiseks. 1922. aastal kinnitati Mustvee kirik ka konsistooriumi poolt ning tunnistati Torma abikirikuks.[1]
1926. aastal sai Mustvee kogudus lõpuks iseseisvaks koguduseks ning hakkas Tormast eraldi koguduseraamatuid pidama. Mustvee kirikul oli oma köster ning Torma koguduse õpetaja käis kord kuus ja suurte kirikupühade ajal teenistust pidamas.[3] 1927. aastal ehitati kirikusse ahjud.[2] 10. augustil 1930 pühitseti pidulikult kiriku 50. juubelit ning enne seda viidi kirikus läbi põhjalik remont. Arutati ka Mustvee kogudusele iseseisva õpetaja palkamist, kuid idee jäi majanduslike raskuste taha.[1] 1933. aastal paigaldati kirikusse elektrivalgustus. 1936. aastal sai Mustvee kogudus lõpuks endale esimese iseseisva õpetaja. Valituks osutus Edgar Hark.[4]
1939. aastal telliti kohalikult plekksepalt vana laastukatuse asendamine uue plekk-katusega. Plekksepp töötas kiriku katusel paari töölisega.[4] 11. mai õhtul sai katustel töötanud Nikolai Orlovi põlevast paberossist alguse tulekahju. Katuselt levis tuli suure kiirusega ning tuld võttis ka kiriku torn.[5]
Kirikust suudeti päästa Woldemar Friedrich Krügeri maalitud altaripilt, üks kroonlühter ja Kristuse kuju.[4] Kustutamistööde alguses püüti päästa ka orelit, kuid see ei õnnestunud.[5] Osaliselt säilis kooripealne, kuid altariosa ja kantsel hävisid täielikult. Sisse põles osa kirikuriistu, kõik puitosad, nagu katus, lagi ja pingid, ning hinnaline Tallinnast tellitud kirikukell.[4] Püsti jäid ainult kiriku kivimüürid. Põlengu kahju hinnati 45 000 kroonile.[6]
Kiriku taastamine muuda
1939. aasta juuniks sai kiriku interjööri ehitus valmis, seejärel hoone krohviti. Uus kirik loodeti pühitseda augustis.[7] Kiriku taastamiseks kulus vähem kui aasta ning 1939. aasta jõululaupäeva hommikul pühitses õpetaja Hark Mustvee kiriku taas kasutamiseks.[3] 1940. aastal osteti Nikolai õigeusu koguduselt kirikule uus 19. sajandist pärinev pronksist valatud tornikell[8]. 1963. aastal määras EELK Konsistoorium Mustvee koguduse uueks õpetajaks Eenok Haameri, kes töötab Mustvee koguduse õpetajana siiani.[3]
Uus orel telliti kirikule juba 1939. aastal Soomest, kuid Nõukogude okupatsiooni tõttu polnud tellitud pilli enam võimalik Soomest kätte saada. Selle asemel osteti 1940. aastal kirikusse pruugitud harmoonium. 1964. aastal toodi kirikusse Võrumaalt Lasvalt Pindi koguduse leerisaalist Tartu meistri Müllverstedti tehtud nelja registriga orel. Tänapäeval Mustvee kirikus kasutatav 1926. aastal Dresdenis ehitatud Joutjärvi kiriku vana orel jõudis Soome Lahti linna lähedalt Mustveesse alles 2014. aastal.[3]
Arhitektuur muuda
Tegu on ajastule tüüpilise uusgooti stiilis kivist saalkirikuga. Põhiplaanilt on kirik ristkülikukujuline, ühelöövilise pikihoonega liituvad põhja ja lõuna suunas keskelt ühe meetri jagu väljaulatuvad eeskojad. Kooriruum on pikihoonest kitsam ja polügonaalse lõpmikuga. Koori põhja seina külge on ehitatud käärkamber. Pikihoone läänefassaadil on eenduv nelinurkne telkkiivriga uusgooti torn.[9][2] Tornikiiver moodustub neljalt viilult tõusvaist tahkudest ning on kogu pikkuses kaheksakandiline.
Fassaad muuda
Fassaadi dekoratiivseteks elementideks on maasvärgiga ehk ehisraamistikuga aknad ja uksed, petikaknad torni läänefassaadil ja eeskodade viiluväljadel. Nii pikihoone, tornikehandi kui ka eeskodade nurki markeerivad kaheastmelised tugipiilarid, mille külgpindu katab nurgakvaadreid imiteeriv reljeefne krohv. Need astmelised pseudopiilarid on ehitatud nii arhitektuurseks kui ka dekoratiivseks otstarbeks.[2]
Pikihoone põhja- ja lõunakülgedel on neli teravakaarset gootipärase ehisraamistikuga akent. Tegu on sihvaka ja lihtsa geomeetrilise ehisraamistikuga. Ainult lõunaseina aknaid kaunistab profiilraamistus, põhjaseina aknad on veidi seinapinnast eenduvas krohvraamistuses. Lisaks on mõlemal küljel ka profiilpalenditega portaalid, mille ustele on nikerdatud ehisraamistik. Lõunaeeskoja portaali kaunistab sarnaselt akendega profiilraamistus. Põhjaeeskoja portaal, nagu ka põhjaseina aknad, on teravkaarses seinapinnast eenduvas krohvraamistuses.[2]
Koori osa valgustavad kaks gootipärast ehisraamistikuga akent, nagu ka põhja- ja lõunaküljel.
Interjöör muuda
Pikihoone on võlvitud kivist segmentvõlviga ning kooriruumi eraldab võidukaar.[2] Võidukaarel on tekst "Rahu olgu teile".
Sisustuses väärivad ära märkimist uusbarokne altariretaabel, mis pärineb Viljandi Jaani kirikust koos altarimaaliga, ning barokne pingistik Tallinna Rootsi-Mihkli kirikust. Kiriku polügonaalne kantsel on ilmselt 1939. aasta tulekahjujärgne. Kantsli igat tahku kaunistab keskel rosett.[2]
Sisustus muuda
Altar muuda
Kooriosas asuva altari valmimisajaks on 19. sajand. Altar pärineb Viljandi Jaani kirikust, kust ta 1950. aastate alguses on üle toodud.[10] Algne altar põles 1939. aastal tulekahjus.[2] Altarikapp ja -aed on valmistatud puidust tisleritööna, kaunistatud nikerdustega ning kaetud valge ja kollase õli- ja pronksvärviga. Altarikapi kujundamisel on jäljendatud varaklassitsistlikku stiili. Altarimaali piiravad mõlemalt küljelt kaks Korintose kapiteeliga sammast. Altari nelinurkse põhikujuga ülaosa ehivad nikerdatud voluudid, simsid ja nupud. Altarit kroonib lihtsa kujuga ladina rist. Altari päisosas on tekst: "Isa, ma tahan, et kus mina olen, ka nemad minu juures on, keda sa mulle oled annud. Joh. 17,24". Maali all on tekst: "Mina olen eluleib: kes minu juure tuleb, see ei pea nälga nägema. Joh 6.35". Altarit piirab altariaed, mis koosneb geomeetrilise ornamendiga täidetud rattamotiividest.[10]
A. Lucase altarimaal "Taevaminek" muuda
Kiriku kooriosas asuv altarimaal on Mustvee kirikusse toodud koos altariga Viljandi Jaani kirikust 1950. aastate alguses. Töö autor on tundmatu kopist A. Lucas. Õlivärvidega lõuendile maalitud altarimaal on kujult nelinurkne ning raamitud nikerdatud ning pronksvärviga kaetud puitraamiga. "Taevamineku" stseen põhineb Uuel Testamendil ning kujutab Kristust tõusmas pilvedest selginevasse taevasse. Kristusest jäävad maali allossa Maarja ja viis apostlit. Romantistlikus laadis kolmnurkse kompositsiooniga maali tonaalsus on kollakas-kuldne, detailid on maalitud sini-punastes toonides.
Maal kuulub muinsuskaitse alla seoses selle ajaloolise väärtusega.[11]
W. F. Krügeri altarimaal "Ülestõusmine" muuda
Pikihoone põhjaseina ääres asuv Tartu kunstniku Woldemar Friedrich Krügeri maal "Ülestõusmine" on tellitud 1880. aastal valminud Mustvee kiriku jaoks[12]. Maali kinkisid kirikule Abram ja Mihkel Koppel.[1] Altarimaal on kujult teravatipuline, maalitud õlivärvidega lõuendile ja raamitud kitsa valgeks värvitud puitliistuga, mille servad on kaetud pronksvärviga. "Ülestõusmise" stseen on inspireeritud Uuest Testamendist. Maalil kujutatakse hauakoopa taustal ülestõusnud valges surirüüs helendava nimbusega Kristust, kelle jalge ees lebavad kaks hirmu tõttu maha kukkunud sõdurit. Valdavalt pruunides toonides maalitud Krügeri teos kaldub stiililt realismi. Maal kuulub muinsuskaitse alla seoses selle ajaloolise- ja kunstiväärtusega.[12]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Johannes Hiiemets (2014). Torma kihelkonna ajalugu. Jõgevamaa: Tormalaste Kodupaigaühendus. Lk 283-289.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 Krista Kodres (1984). Arhitektuurimälestise pass. Mustvee kirik. ENSV Ehituskomitee Arhitektuurimälestiste Kaitse Inspektsioon.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 Jaanika Kressa (11.10.2008). ""Eenok Haamer: Mustvee kirik on mälestusmärk eesti emakeelele"". Vooremaa, nr 120. Lk 4.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 ""Mustwee kirik häwines tules."". Eesti Kirik (1923-1940), nr. 20. 17.05.1939. Lk 5.
- ↑ 5,0 5,1 ""Mustvee kirik ehitatakse 2 aastaga üles"". Uus Eesti, nr. 129. 13.05.1939. Lk 7.
- ↑ ""Mustvee kirik põles maha"". Sakala (1878-1940), nr. 54. 12.05.1939. Lk 1.
- ↑ "Mustwees walmib uus kirik". Eesti Kirik (1923-1940), nr. 24. 13.06.1940. Lk 4.
- ↑ Külli Erikson (2007). 21126 Tornikell, 19.saj. (pronks). Kultuurimälestiste riiklik register.
- ↑ 23936 Mustvee kirik. Kultuurimälestiste riiklik register. 2006.
- ↑ 10,0 10,1 Külli Erikson (2007). 21112 Altar Viljandi Jaani kirikust, 19.saj. (puit, õli- ja pronksvärv). Kultuurimälestiste riiklik register.
- ↑ Külli Erikson (2007). 21111 Altarimaal "Taevaminek", A. Lucas, 1898 (õli, lõuend). Kultuurimälestiste riiklik register.
- ↑ 12,0 12,1 Külli Erikson (2007). 21110 Altarimaal "Ülestõusmine", W. Krüger, 1880. aastad (õli, lõuend). Kultuurimälestiste riiklik register.