Ava peamenüü
Vaimulik ja ühiskonnategelane Mihkel Laid 1915. aastal. Foto Eesti Rahva Muuseumi kogust

Mihkel Laid (enne eestistamist Mihkel Ostrov; ka Mihkel Alfred Laid); 27. oktoober 1899 Porhovi maakond, Pihkva kubermang30. juuni 1945 Tallinn)[1] oli Eesti vaimulik ja ühiskonnategelane.

Laid sündis raudteearsti perekonnas. Ta lõpetas aastal 1918 Tartu Aleksandri gümnaasiumi. Ta võttis osa Vabadussõjast, lõpetas Sõjakooli suurtükiväelasena (lipnik). Õppis Tartu Ülikooli usuteaduskonnas aastatel 1918 ja 19211925. Ordineeriti 13. detsembril 1925 õpetajaks.

Oli aastatel 19251939 Sangaste ja Laatre Püha Laurentsiuse koguduse õpetaja. Aastatel 19391941 oli ta Viljandi Jaani koguduse õpetaja. Aastal 1944 oli ta Nõmme Rahu koguduse abiõpetaja.[2]

Oli Vabadussõdalaste Liidu liige. 1941. aastal astus vabatahtlikuna Saksa sõjaväkke.

Arreteeriti NKVD poolt 28. novembril 1944 Nõmmel. 21. märtsil 1945 mõistis tribunal ta fabritseeritud süüdistuste alusel §58-1a järgi surma kui "riigireeturi" (justkui NSVL oleks olnud eestlastele kodumaa). Kohtuotsus viidi täide 30. juunil 1945 Tallinna vanglas nr 1.[1][3][4] Pärast järjekordset läbi terve öö kestnud ebainimlikku piinamist ja peksu oli ta öelnud vangikongis minestusest ärgates oma kongikaaslastele, et lihtsalt ei suutnud enam kannatada ja kirjutas alla kõigele, mida NKVD timukad nõudsid.

IsiklikkuRedigeeri

Tema isa Mihkel Ostrov (1863–1940) oli raudteearst, hiljem Eesti sõjaväe tervishoiuvalitsuse ülemarst, sanitaarteenistuse kindralmajor, Vabadusristi 1. järgu 2. liigi kavaler.

Tema õemees oli kindralmajor Andres Larka.

Ta oli abielus, kolme tütre isa. Kaksikud Eda ja Made on sündinud aastal 1929, kolmas tütar on Tiiu-Liis. Tütar Eda Stern on luuletaja, väimees Sándor Stern oli raamatuillustraator, loomamarkide kujundaja ja maalikunstnik; tütar Made Põlluaas oli eesti moe- ja tekstiilikunstnik, tütrepoeg Henn Põlluaas on eesti ühiskonnategelane ja poliitik.

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri