Mihhail Nesterov

Mihhail Vassiljevitš Nesterov (vene keeles Михаил Васильевич Нестеров; 31. mai (vkj. 19. mai) 1862 Ufa, Orenburgi kubermang (tänapäeval Baškortostan) – 18. oktoober 1942 Moskva) oli vene maalikunstnik.

Mihhail Nesterov
Mihhail Nesterov 1900. aastatel
Sünninimi	Mihhail Vassiljevitš Nesterov
Sündinud	31. mai 1862 Ufa, Orenburgi kubermang (tänapäeval Baškortostan)
Surnud	18. oktoober 1942 (80-aastaselt) Moskva
Rahvus	venelane
Tegevusala	maalikunstnik

Elulugu

Mihhail Nesterov oli pärit kaupmehe perekonnast. 1874. aastal sügisel astus ta Moskvas K. P. Voskressenski reaalkooli. Kooli juhataja nõuandel asus Nesterov 1877. aastal õppima Moskva Maali-, Raid- ja Ehituskunstikoolis, kus ta õpetajateks olid Illarion Prjanišnikov, Pavel Sorokin ja Vassili Perov. Alates 1879. aastast osales ta õpilastööde näitustel. 1881. aastal kolis ta Peterburi ja asus õppima Peterburi Kunstide Akadeemiasse Pavel Tšistjakovi kursusele. Kuid Nesterov pettus Kunstide Akadeemias ja pöördus 1882. aastal tagasi Moskvasse, kus asus jälle õppima Moskva Maali-, Raid- ja Ehituskunstikoolis. Alates 1884. aasast maalis ta žanrimaale ajaloolistel teemadel. 1885. aastal abiellus ta Maria Martõnovskajaga. 1886. aastal sündis neil tütar Olga, kuid Maria Martõnovskaja suri. 1889. aastal külastas Nesterov esmakordselt Austriat, Saksamaad, Itaaliat ja Prantsusmaad. Alates 1889. aastast osles ta peredvižnikute liikumises, ühingu liikmeks astus 1896. aastal. 1890. aastal kutsuti Nesrerov maalima Kiievi Püha Vladimiri katedraali seinamaalinguid.

1898. aastal valiti Nesterov Keiserliku Kunstide Akadeemia akadeemikuks. Aastatel 1899–1901 osales ta ühenduse Mir Iskusstva tegevuses.

1918. aastal sõitis Nesterov koos teise naise Jekaterina ja poja ning tütrega Armaviri. Tagasi Moskvasse pöördusid nad 1921. aastal.

1938. aastal Mihhail Nesrerov arreteeriti ja ta viibis kaks nädalat Butõrka vanglas. Kuid ta vabastati vahi alt.

1941. aastal sai Mihhail Nesterov esimese järgu Stalini preemia maali "Ivan Pavlovi portree" eest.

Looming

Loometee algul maalis Nesterov põhiliselt olustiku- ja žanrimaale. Hiljem lisandus ta loomingusse ajaloo teema. Alates 1880. aastate lõpust olid ta loomingus olulisel kohal usu ja müstikaga seotud teemad.

Ta säilitas sideme realismiga, kuid lähenes samal ajal sümbolismile.

Galerii

• 
  "Püha Venemaa" (1901–1906)
• 
  "Noore Bartholomäuse nägemus" (1889–1890)
• 
  "Venemaal. Rahva hing" (1914–1916)
• 
  "Erak" (1888–1889)
• 
  "Kolm staaretsit" (1915)
• 
  "Mägedel" (1896)
• 
  "Filosoofid " (1917)
• 
  "Autoportree" (1915)
• 
  "Ivan Pavlovi portree" (1935)