Butõrka

"Butõrka" on kinnipidamisasutus Moskvas. Nime on see saanud umbes 1 km põhjaloodes asuva Butõrki piiripunkti (vene keeles zastava) järgi.

"Butõrka" 1890. aastal

"Butõrka" on üks tuntumaid vanglaid Venemaal. Praegune nimetus on "Moskva eeluurimisvangla nr 2", vene keeles СИЗО № 2 г. Москвы.

Ajalugu

Moskva haldus- ja tollipiirina toiminud Kammerkolleegiumi vallis oli Butõrki piiripunkt. Sellest umbes 1 km lõunakagusse ehitati 1771. aastal husaaripolgu kasarmud, mida samuti nimetati Butõrki kasarmuteks. Seal oli ka pihttaraga ümbritsetud vangistuskoht (vene keeles ostrog). Kompleksi keskele rajati 1782. aastal Jumalaema Kaitsmise kirik arhitekt Matvei Kazakovi projekti järgi. See kirik on tänapäeval uuesti tegutsev.

Aastatel 1784–1794 ehitati kasarmu- ja vangistuskompleks ümber suureks vanglaks samuti Kazakovi projekti järgi.

Kinnipeetuid

Veel kasarmu aegu oli seal aastatel 1774–1775 ühe torni (tollal Lõunatorn; tänapäeval Pugatšovi torn) keldris vangis kuni oma hukkamiseni Jemeljan Pugatšov.

Revolutsiooni eelsest ajast NKVD päevini pruugiti Butõrkat juurdluse läbiteinute transiitvanglana.

Tuntumate "Butõrka" vangide hulgas on olnud ka Feliks Dzeržinski, Vladimir Gussinski, Vladimir Majakovski, Aleksandr Solženitsõn, Johan Laidoner ja Georg Meri.

Eesti NSV-st pärit surmamõistetute hukkamiskoht

Aastatel 1950–1956 kasutati "Butõrkat" Eesti NSV-s surmamõistetute hukkamiskohana. Septembris 1956 lõpetati hukatavate Moskvasse saatmine ning alates 12. septembrist 1956 hukati taas Keskvanglas Tallinnas.

Eesti NSV-st pärit surmamõistetute ja Moskvas hukatute koguarv pole teada. Aastatel 1954–1956 hukati "Butõrkas" 18 Eesti NSV-s kriminaalkuritegusid sooritanud ja seal surmamõistetud inimest.

"Butõrkas" hukatuid

• Leo Audova, hukati 15. juunil 1954

Välislingid

 Butõrka – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis