Merenoorkotkad
Merenoorkotkad (vanem keelekuju: merinoorkotkad) on Kaitseliidu noorteorganisatsiooni Noored Kotkad merendusallüksuste (mererühmade) liikmete mitteametlik üldistav nimetus.
Merinoorkotkad oli käibel ametliku nimetusena kuni 1940. aastani.
Tegevus muuda
Mererühmade tegevust on arendatud viimastel aastatel Tallinnas Lennusadamas, Virumaal, Saaremaal ja Pärnus. Merenoorkotkastele antakse tavaliselt esmalt tavalise noorkotka põhiettevalmistus. Seejärel õpetatakse neile erinevaid merendusega seonduvaid teemasid nagu näiteks sõlmi, paadisõitu, purjetamist, erinevaid tegevusi laeval, mereajalugu. Praktiliste tegevuste läbiviimiseks korraldatakse laagreid ja muid üritusi rannas või laevadel.
Asutamine ja merinoorkotkaste tegevus enne Teist maailmasõda muuda
Tegevusest muuda
Merinoorkotkaste nimetust kasutati ametliku terminina enne Teist maailmasõda. 1933. aasta lõpul moodustatud Merekaitseliidu kohalike üksuste juurde hakkasid varsti kogunema ka mõningad noorkotkaste rühmad, keda hakati kutsuma merinoorkotkasteks. 1935. aasta 13. mail kinnitas Noorte Kotkaste vanematekogu merinoorkotka vormiriietuse kirjelduse. Merirühmade tegevusi hakati propageerima ja näitlikustama järjest sagedamini 1930. aastate lõpul Noorte Kotkaste ajakirjas Kotkas. Suviti nähti ette praktilisi väliüritusi ja paadimatku rannikul, talvel aga koondustel teoreetilist õppetööd ja merekultuurilisi arendavaid tegevusi. Merinoorkotkastele kinnitati ka omad erikatsete nõuded, mis andis tegevusele ühtlustatud aluse. Noorte Kotkaste tegevusaruannete põhjal sooritati malevates kokku 1937. aastal 30, 1938. a 46 ja 1939. a 66 mereoskuste erikatset.
Riietus sarnanes noor-merekaitseliitlase omaga ja tuli üldiselt muretseda kohapeal omal kulul. Merinoorkotkaste käsutuses oli ka omi väiksemaid ujuvvahendeid, sealhulgas Haapsalus väike purjelaev Urmas, mis kingiti toetajate poolt. Saaremaa merenoorkotkaste kasutuses oli jaht Viire[1].
Merinoorkotkluse arendustöö ja uued algatused katkestas Nõukogude okupatsioon 1940. aastal.
Allüksused muuda
Eestis tegutses kokku umbes 40 merirühma ja umbes 500 merinoorkotkast. Noorkotkaste Merendusallüksused tegutsesid teadaolevalt:
Taasloomine muuda
Pärast Eesti taasiseseisvumist on noorkotkaste meretegevusi üritatud vahelduva eduga taaskäivitada ja asutada mererühmi noorkotkaste malevate ja ka Eesti Noorte Mereklubi juures. Esimesed katsed 1990. aastatel ei olnud järjepidevad ja puudus oli ka ressurssidest, kuid aastaid hiljem on saavutatud teatud edusamme.
Võidupüha tähistamisel Kärdlas 23. juunil 2015 osalesid merenoorkotkad võidutulede ühendamise ja pärja piirivalvelaevaga sadamast merele viimise tseremoonial.
Võidupüha tähistamisel 23. juunil 2018 osalesid merenoorkotkad Tallinna lahel toimunud mereparaadil.