Marimaa

(Ümber suunatud leheküljelt Mari Eli Vabariik)

Marimaa (ametlikult Mari Eli Vabariik) on 1. järgu haldusüksus (vabariik) Venemaa Volga föderaalringkonnas.

Mari Eli Vabariik

vene Республика Марий Эл
(Respublika Mari El)
mari Марий Эл Республик
Marij El Respublik
mäemari Мары Эл Республик
(Marõ El Respublik)


Pindala: 23 372 km²
Elanikke: 675 332 (1.01.2021) Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 28,9 in/km²
Keskus: Joškar-Ola
Ametlikud keeled: vene, niidumari ja mäemari
Mari El in Russia.svg

Piirneb Nižni Novgorodi oblasti, Kirovi oblasti, Tšuvaši Vabariigi ja Tatarstani Vabariigiga. Riigikeeled (vene keeles государственные языки) on mari (niidu- ja mäemari) ning vene keel.

Mari Eli vabariigi 1. juht (president) aastatel 1992–1997 oli Vladislav Zotin. 1997–2001 oli Mari Eli president Vjatšeslav Kislitsõn. Vabariigi juht 20012017 oli Leonid Markelov. 21. septembrist 2017 on vabariigi juht Aleksandr Jevstifejev (aprillist septembrini 2017 – ajutine juhi kohusetäitja).

HaldusjaotusRedigeeri

Vabariik jaguneb 3 vabariikliku alluvusega linnaks ja 14 rajooniks.

Vabariikliku alluvusega linnad

Rajoonid

RahvastikRedigeeri

Linnarahvastiku osakaaluks 2000. aasta rahvaloenduse ajal oli 61,2%. Rahvastiku tiheduselt 32,7 in/km2 sarnaneb Marimaa Eestiga.

Rahvuslik koosseisRedigeeri

2010. aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid marid rahvastikust 43,9%, venelased 47,4% ja tatarlased 5,8%. Suurem osa venelastest elavad linnades, moodustades enamuse sealhulgas pealinnas Joškar-Olas. Maal elavad marid jagunevad kolme etnilisse alagruppi, kellest kaks elavad Marimaal: niidumarid Ida-Marimaal ja mäemarid Lääne-Marimaal. Kõik kolm subetnilist gruppi räägivad erinevat dialekti, ühist sõnavara on umbes 70 protsenti. Lisaks elas Mari Elis veel rohkem kui 50 rahvuse esindajaid. Nad moodustasid 3,3% rahvastikust ja arvukamad neist olid tšuvašid, udmurdid, mordvalased ja ukrainlased.[1][2]

Elanike arvu dünaamikaRedigeeri

Aasta Arvestuslik rahvaarv
1. jaanuari seisuga
2000 743 828
2001 739 091
2002 732 774
2003 726 730
2004 721 913
2005 716 850
2006 711 540
2007 706 680
2010 696 459
2015 687 400

HaridusRedigeeri

Marikeelseid koole tänapäevale enam ei ole, nii vene kui mari lapsed õpivad koos. Kui varem koondati kooli tulnud mari lapsed eraldi klassi, siis tänapäeval on vahetegemisest loobutud ning mari keelt õpetatakse (vanemate nõusolekul) kõikides klassides. Koolides õpetatakse sõltuvalt regiooni murdest erinevat grammatikat, aga tutvust tehakse ka teiste dialektidega. Ülejäänud aineid õpetatakse ikka vene keeles. [1]

KultuurRedigeeri

Nõukogude ajal polnud prestiižne olla mari, mistõttu paljud lasid oma passi kirjutada, et nad on venelased. Osa marisid koguni varjas oma rahvust, emakeeles ei räägitud isegi omavahel.[3]

Maridel on tänapäeval peamiselt venepärased nimed, mari nimesid panevad oma lastele vaid üksikud eriti rahvuslikult meelestatud vanemad.[1]

Laulukoore on Marimaal väga vähe ja needki tulevad kokku vahetult enne suuremaid esinemisi.[3]

Marimaal on rahvuslik televisioon, mis allub Ostankinole ja kohalikust eelarvest ei saa kopikatki, saateid edastatakse põhiliselt õhtusel ajal niidumari keeles.[1]

AjaluguRedigeeri

Soome-ugri keelkonda kuuluvate maride maa, ajaloolise keskusega Kaasanis, on ajaloos olnud seotud Kasaari kaganaadi, Volga bulgarite riigi, Kuldhordi ja Kaasani khaaniriigiga.

Moskva tsaaririik vallutas Mari Eli alad 16. sajandi keskpaigas. 20. sajandi alguses oli maa jagatud Venemaa keisririigi Kaasani, Vjatka, Nižni Novgorodi, Ufa ja Jekaterinburgi kubermangu vahel.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Harvet Toots. "Marimaal mäletatakse eestlasi". Sõnumileht, 18.10.1997.
  2. Vene Föderatsiooni subjektide rahvuslik koosseis (2010)
  3. 3,0 3,1 Mati Määrtis. "Marid tunnevad oma rahvuse üle uhkust". Sõnumileht, 21.10.1996.

VälislingidRedigeeri