Vikipeedia

Lumekoristus

lume kõrvaldamine ohutuse ja läbitavuse tagamiseks

Lumekoristus on aktiivne lumetõrjeviis, mis seisneb lume eemaldamises sealt, kus see takistab liikumist või ohustab hooneid oma raskusega. Passiivsed lumetõrjeviisid on näiteks lumehekk ja lumeredel. Lund koristatakse nii käsitsi kui ka seadmetega.

Lumekoristus raudteel Tapa raudteejaamas 2021. aastal
Lumesahaga rong Norras 2022. aasta kevadel
Käsitsi lumekoristus Kõrvemaal 2022. aasta jaanuaris

Kasutatavate seadmete valik on suur, leidub spetsiaalselt lumekoristuseks mõeldud masinaid, aga ka mitmeotstarbelistele masinatele lisatavaid mehhanisme. Lumesaha saab kinnitada maasturile, maastikusõidukile ja murutraktorile.[1][2]

Puudulikul lumekoristusel võivad olla ohtlikud tagajärjed, nagu juhtus näiteks Narva maanteel Padaorus[3] või Tallinnas Rautakesko varingus.[4][1] Koristamata lume tõttu on raske liigelda liikumispuudega isikutel, ratturitel ja lapsekäruga vanematel.[5]

Ajalugu muuda

 
Lumesahaga tramm USA-s 1891. aastal
 
Lumekoristus auruveduriga Šveitsi raudteel 2021. aastal

Enne tänapäevaste lumekoristusvahendite kasutuselevõttu olid tarvitusel passiivsed lumetõrjevahendid: lumehekid, lumevõrgud, lumeväravad ja lumeredelid. Teede äärde istutati hekid, mis pidid takistama teele lumevaalude kogunemist. Samal eesmärgil kasutati teisaldatavaid lumeredeleid. Passiivsete lumetõrjevahendite paigaldamine on üsna töömahukas ning tänapäeval on suur osa teid ääristavast maast eraomandis, kuhu tõrjevahendeid on keerukas paigutada, seega kasutatakse pigem aktiivseid lumekoristusvahendeid.[6][7]

1920. aastatel lähtus teedevõrgustik hobuajastu standarditest ning seetõttu oli talvel ja kevadel autoga liikumine paljudes kohtades kehva läbitavuse tõttu peaaegu võimatu.[8]

Eesti Vabariigis oli 1930. aastatel teede lumekoristus kohalike omavalitsuste ja Teedeministeeriumi korraldada.[9] 1926. aasta andmete kohaselt oli Eesti maakondadel ainult kolm hobusega veetavat lumesahka. 1927. aastal otsustati teedeministri ettepanekul osta veoauto külge kinnitatav lumesahk Ambra.[2][10] 1935. aastal soetati Caterpillar Road Patroli teehöövel ja kasutati raskeveokeid lumekoristusel. Eestis valmistati autode külge kinnitatavaid sahkasid tehases Dvigatel.[2] 1930. aastatel valmistati Harju maakonna töökodades autodele kinnitatav rootorlumesahk, mis kogutud lume teest eemale paiskas.

 
Hobuste veetavad lumesahad Stockholmis 1909. aastal

Regulaarne ja süstemaatiline teedekoristus on oluline, sest tuleb tagada taristu tõketeta toimimine, nt kaupade vedu ja inimeste jõudmine ettenähtud ajal soovitud kohta. Lumekoristust on mõjutanud autostumine ja ühistranspordi kujunemine.[8] 1938. aastal Tallinnas hoiti trammid töös just tänu lumesahaga teede puhastamisele.[11]

1940. aastal oli Eestis 8 traktorsahka, 13 autosahka ja 20 höövelsahka.[2]

Esimesele Eestis valmistatud teehöövlile V-1, mis valmis Paide masinatehases 1948. aastal, sai lisaks teehooldusvahenditele kinnitada lumekoristusseadmeid.[12]

Aastatel 1958–1986 kasutati lumekoristusel veoautot ZIL-157, mille ette oli kinnitatud lumepuhur D-470.[13]

Lumekoristus asulas muuda

Lumekoristus Tartus Rüütli tänaval 2021. aasta detsembris

Kui maanteel lükatakse lumi valdavalt sahaga teelt kõrvale, siis asulate taristu üldiselt nii lihtsat koristamist ei võimalda, sest sealt tuleb lumi ka ära vedada. Eriti lumerohkel talvel võib juhtuda, et napib lumekoormate paigutamiseks vaba maa-ala, nagu juhtus näiteks Tallinnas 2019. aastal.[14][15][16] Lumetranspordi ja -ladustamise probleemide lahendamiseks on valmistatud lumesulatusmasinad, need sulatavad lume ja tekkinud vesi suunatakse otse kanalisatsiooni.[17]

Maantee seisundid muuda

Autokaamera video lumekoristusautost Voose küla lähistel Harjumaal 2022. aasta jaanuaris

Eesti Transpordiamet on määratlenud riigimaanteedele kolm seisunditaset (kõrge, keskmine ja madal), millele maantee liikluskoormus ja lumekoristustase vastama peab.

1) Kõrgeim seisunditase jaguneb kaheks: 3+ ja 3. Eestis on seisunditasemega 3+ teid 1638 km ja seisunditasemega 3 teid 1649 km riigiteedest. Need on riigi põhiteed: Tallinna–Narva maantee, Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee, Tallinna–Pärnu–Ikla maantee ning suurema liiklusega tugi- ja üksikud kõrvalteed. Nendel teedel peavad talvel teepind või vähemalt sõidujäljed olema lume- ja jäävabad, lumetõrjet tehakse hiljemalt viie tunni jooksul pärast lumesaju või tuisu lõppu. Kriitilise koheva lume paksus ei tohi ületada 4 cm ja märja lume paksus 2 cm.[18]

2) Keskmisel ehk seisunditasemel 2 on kattega teid 4490 km ning sellel seisunditasemel on enamus tugiteid ja osa suure liiklusega kõrvalteid. Tehakse libedustõrjet, kuid teed ei pruugi olla lume- ja jäävabad. Lumetõrjet tehakse hiljemalt 12 tunni jooksul pärast lumesaju või tuisu lõppu. Kriitilise koheva lume paksus ei tohi ületada 8 cm ja märja lume paksus 4 cm.[19]

3) Madalaim ehk seisunditasemel 1 on 8828 km teid ehk valdav enamus. Nendel teedel tehakse libedustõrjet, kuid teed ei pruugi olla lume- ja jäävabad. Lumetõrjet tehakse hiljemalt 24 tunni jooksul pärast lumesaju või tuisu lõppu. Kriitilise koheva lume paksus ei tohi ületada 10 cm ja märja lume paksus 5 cm.[20]

2022. aastal oli Eestis Transpordiametil 16 500 kilomeetri tee koristamiseks kaasatud 350 masinat.[21]

Lumekoristus katuselt muuda

Katustelt lund regulaarselt ei koristata. Lume katuselt eemaldamine on oluline liiklejate ohutuse tagamiseks ja konstruktsioonilistel või eripärastel põhjustel, näiteks päikesepaneelide puhastamine. Ilma soojenedes või ühekorraga suure lumekoguse varisemise korral tekib oht, et raske lumemass võib katustelt sõidukitele ja inimestele langeda ning neid vigastada. Selliste olukordade ennetamiseks koristatakse katustelt lund. See eeldab turvavarustuse kasutamist, et koristajad ise viga ei saaks, ja nõuab koristusala piiramist. Suur kogus märga lund võib katuse kandevõimet ületada ja hoones viibijaid ohustada.[1] Eestis on katustelt ohtliku lume ja jää koristamine hoone omanike (k.a korteriühistute) kohustus, katuselt kukkunud lume ja jää inimestele või varale tekitatud kahju vastavalt võlaõigusseaduse paragrahv 1050 lõik 1 kohaselt hüvitada – sealjuures ei vabasta vastutusest ka see, kui räästaalune ohtlik ala näiteks lintide või muude vahenditega tähistatakse.[22]

  •  
    Lumekoristus Uue Teatri katuselt Tartus 2016. aasta novembris
  •  
    Käsitsi lumekoristus päikesepaneelidega katuselt 2019. aastal Supilinnas
  •  
    Lumekoristus katuselt Gildi tänaval Tartus 2016. aasta veebruaris

Probleemid muuda

Eestis on hooneesiste kõnniteelõikude koristamine ja katuselt lumekamakate langetamise kohustus hoone omanikel (füüsiline isik, asutus või korteriühistu). Omanikud aga täidavad seda kohustust ebaühtlaselt, seega ei ole alati jalgsi liiklejatele tagatud ühtlased liiklemis- ja ohutustingimused.[5][14]

Kohalikel omavalitsustel on eelarvesse planeeritud kindlad summad lumetõrjeks, kuid talved on ebaühtlase lumerohkusega ja nii võib eriti lumerohkel talvel tekkida raskusi lumekoristusega.[14]

Asulasisest lumekoristust raskendavad pargitud sõidukid. Kuigi enne teelõigu koristamist teavitatakse parkimiskorralduse muudatusest autoomanikke, esineb siiski raskusi muudatust eiravate parkijatega.[14][15]

Pilte muuda

  •  
    Lumekoristusmasinate väljapanek Tartu Raekoja platsil 2016. aasta novembris
  •  
    Lund lükatakse Tartu Raekoja platsil ja Küüni tänaval sahkadega kokku ja laaditakse kopa abil veoauto kasti 2016. aasta detsembris
  •  
    Ühe masina sahk tavaliselt terve tee laiust ei haara, seega kasutatakse olulisemate teede kiireks puhastamiseks mõnikord mitmest masinast koosnevat ekipaaži (Tartu, 2016. aasta jaanuar)
  •  
    NSVL-s kasutati rootoritega lumepuhurit D-470, mis kinnitati veoauto ZIL esiotsa külge
  •  
    Kerget ja kohevat lund saab ka lehepuhuriga koristada (Toomemägi, 2016. aasta detsember)

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 Mägi, Kristjan Ats (17. jaanuar 2019). "PUUST ja PUNASEKS | Millal muutub lumi katusel ohtlikuks ja millega seda eemaldama peaks?". Ärileht. Vaadatud 27. detsembril 2021.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Seene, Andres (2016). "20. sajandi alguse teetööde üldiseloomustus" (PDF). Maanteemuuseumi aastaraamat 2016. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 27.12.2021. Vaadatud 27. detsembril 2021.
  3. ↑ "Padaorus lumevangi jäänud inimesed said vabaks" Postimees, 10. detsember 2010
  4. ↑ "Rautakesko poe lagi varises sisse". delfi.ee. 19. detsember 2010. Vaadatud 27. detsembril 2021.
  5. ↑ 5,0 5,1 Kuulpak, Kadri (10. detsember 2021). "LUMEVANGID | Ratastooli kasutavad munitsipaalmaja elanikud ei ole üle nädala liikuma pääsenud. „Karju kuhu poole tahad, mitte midagi ei tehta!"". Õhtuleht. Vaadatud 27. detsembril 2021.
  6. ↑ "JÕHVI-TARTU-VALGA 2006. AASTA SUURIM TEE-EHITUSPROJEKT" (PDF). Teeleht nr 48. 2007. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 27.12.2021. Vaadatud 27. detsembril 2021.
  7. ↑ Sikk, Rein (11. veebruar 2022). "Kuhu küll on kadunud lumeredelid ja tuisuvõrgud? Kas me teame, mis need on?". Maaleht. Vaadatud 12. veebruaril 2022.
  8. ↑ 8,0 8,1 Paramonov, Riho. "Võrdlevalt voorimeeste tegevusest Euroopas ja Eestis" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 09.10.2022. Vaadatud 27. detsembril 2021.
  9. ↑ Seene, Andres (2015). "Eesti teedevõrgu riigikaitselisest ettevalmistamisest 1930. aastatel" (PDF). Maanteemuuseumi aastaraamat 2015. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 27.12.2021. Vaadatud 27. detsembril 2021.
  10. ↑ "Teejuht talv 2022". Transpordiamet (ruanda). 16. detsember 2022. Vaadatud 7. veebruaril 2023.
  11. ↑ Paramonov, Riho. "Taksonduse kujunemislugu ja rahvusvaheline kontekst" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 09.10.2022. Vaadatud 27. detsembril 2021.
  12. ↑ Kelder, Taavi (29. detsember 2020). "Põltsamaal taastatakse esimest Eesti teehöövlit". Vooremaa. Vaadatud 27. detsembril 2021.
  13. ↑ Lõhmus, Mikk (6. jaanuar 2011). "Monika, Scarlett, …… kenade naisenimedega lumetsüklonid tõid külma talve ja suured lumetõrjekulud". Maaleht. Vaadatud 14. detsembril 2022.
  14. ↑ 14,0 14,1 14,2 14,3 Tiina Jaakson (28. jaanuar 2019). "Amet: Tallinnas veetakse lumi ära, kui vallid liiklust segama hakkavad". err.ee. Vaadatud 27. detsembril 2021.
  15. ↑ 15,0 15,1 "Svet: pühade ajal veeti Tallinnast välja 25 000 kuupmeetrit lund". err.ee. 27. detsember 2021. Vaadatud 28. detsembril 2021.
  16. ↑ Punamäe, Ode Maria (1. veebruar 2022). "Tartusse ei mahu enam kokkuveetav lumi ära". err.ee. Vaadatud 2. veebruaril 2022.
  17. ↑ "Espoos sulatab lund masin, mis neelab tunnis 400 liitrit diislikütust". err.ee. 8. veebruar 2019. Vaadatud 29. detsembril 2021.
  18. ↑ "Talvine teehoole". Transpordiamet. 27. detsember 2021. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. detsember 2021. Vaadatud 10. detsembril 2022.
  19. ↑ "Talvine teehoole". Transpordiamet. 27. detsember 2021. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. detsember 2021. Vaadatud 10. detsembril 2022.
  20. ↑ "Talvine teehoole". Transpordiamet. 27. detsember 2021. Originaali arhiivikoopia seisuga 27.12.2021. Vaadatud 10. detsembril 2022.
  21. ↑ ""UV faktor" Eesti teedest: autojuhil on liikluses väga suur roll". ERR. 13. detsember 2022. Vaadatud 14. detsembril 2022.
  22. ↑ Talita, Targu (12. detsember 2022). "JURIST HOIATAB - Lumine talv võib hooletule majaomanikule kalliks maksma minna". Maaleht. Vaadatud 12. detsembril 2022.

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Lumekoristus&oldid=6549940"