Ava peamenüü
Lafayette Mendel

Lafayette Benedict Mendel (5. veebruar 1872 Delhi, New York9. detsember 1935 New Haven, Connecticut) oli Ameerika Ühendriikide biokeemik.

Ta uuris A-vitamiini, B-vitamiini, lüsiini ja trüptofaaniga seonduvat. Lafayette Benedict Mendelit peetakse A-vitamiini kaasavastajaks (1913).

Lafayette Mendel oli alates 1921. aastast Yale'i Ülikooli Sterlingi professor.

Sisukord

KarjäärRedigeeri

  • 1891 lõpetas ta Yale'i Ülikooli. Kuni doktorikraadi saamiseni oli ta Russell Henry Chittendeni assistent;
  • 1893 anti Mendelile doktorikraad;
  • 18931895 töötas ta Yale'i Sheffieldi Teaduskoolis (Yale's Sheffield Scientific School) instruktorina;
  • 1896. aastal määrati Mendel Yale'i Chittendeni laboratooriumi abiprofessoriks;
  • 1903 määrati ta Yale'i Meditsiinikooli, Yale Graduate Schooli ja Sheffieldi Teaduskooli professoriks;

Lafayette Mendel valiti 1911. aastal The American Society For Biochemistry and Molecular Biology presidendiks.[1]

TeadusRedigeeri

  • 1909 alustas Mendel koostööd Connecticuti Põllumajanduskultuuride Katsejaama keemiku Thomas Burr Osborneiga uurimaks seemnevalkude toitumuslikke omadusi.[2]

Mendeli laboratoorium paiknes Sheffieldi linna häärberi kunstigalerii ruumides kuid toitumiseksperimente viis ta koos Osborneiga läbi Connecticuti Põllumajanduskultuuride Katsejaamas.[3] Eksperimentide käigus "valguvaba piimapulbri" jpt toitainetega ning sünteetiliste preparaatidega, sai neile selgeks, et looduslikes toitainetes on asendamatud toitumisfaktorid, nad rääkisid ka vesilahustuvast faktorist B;[4]

  • 1913 avastas ta koos Thomas Burr Osborneiga võirasvas lisa toitumisfaktori, mis hiljem nimetati ümber A-vitamiiniks.
  • 1928ndaks aastaks sai neile selgeks, et albiino rottide sünteetilises toiduratsioonis omavad aminohapped trüptofaan ja lüsiin essentsiaalset rolli loomade kasvamisel, vaatamata asjaolule, et rottide organism suudab teatud aminohappeid sünteesida.

PublikatsioonidRedigeeri

  • Some Historical Aspects of Vegetarianism ..., 1904
  • Animal Experimentation and Nutrition, 1909
  • Lafayette Benedict Mendel koos Thomas Burr Osbornei ja Edna L. Ferry`ga, Feeding experiments with isolated food-substances Veebiversioon (vaadatud 16.08.2013) Washington D.C., 1911, Carnegie Institution of Washington, Publication No 156
  • The Action of Salts of Choline on Arterial Blood Pressure, 1912
  • Viewpoints in the Study of Growth, 1914
  • koos Thomas Burr Osborneiga, Acceleration of Growth After Retardation, 1916
  • koos Martha Richardson Jonesiga, Studies on Carbohydrate Metabolism in Rabbits, 1920
  • The Beaumont Medical Club, 1922
  • Nutrition: The Chemistry of Life, 1923
  • koos Marion Fay`ga, Nitrogen and Sulfur Metabolism in the Dog, 1926
  • koos Martha Koehne`ga, The Utilization of Fatty Oils Given Parenterally, 1929

TunnustusedRedigeeri

Lafayette Benedict Mendel valiti 1913. aastal USA Rahvusliku Teaduste Akadeemia liikmeks.

Aastal 1916 valiti ta Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks.

Mendel pälvis 1927. aastal American Institute of Chemistsi poolt väljaantava kuldmedali.[5]

IsiklikkuRedigeeri

Lafayette Mendel abiellus 29. juulil 1917. aastal Alice R. Friendiga.

ViitedRedigeeri