Läti Rahvusraamatukogu

Läti Rahvusraamatukogu (läti keeles Latvijas Nacionālā bibliotēka) on kultuuriasutus, mis allub Läti kultuuriministeeriumile. Läti Rahvusraamatukogu loodi 1919. aastal – aasta pärast Läti Vabariigi iseseisvuse väljakuulutamist 1918. aastal. Raamatukogul on Läti infoteaduse arengus oluline roll, tagades elanike juurdepääsu internetile ja toetades teadustööd ning elukestvat õpet.

Läti Rahvusraamatukogu
250px
Läti Rahvusraamatukogu uus hoone
Asutatud 29. augustil, 1919
Tüüp rahvusraamatukogu
Asukoht Mūkusalas iela 3, Riia
Tegevuspiirkond Läti Vabariik
Juhtkond peadirektor Andris Vilks
Emaorganisatsioon Läti kultuuriministeerium
Töötajad 480
Veebileht Läti Rahvusraamatukogu

AjaluguRedigeeri

1920. aastast hakkas Läti Rahvusraamatukogu võtma vastu Läti trükiste sundeksemplare. 1921. aastast antakse välja artiklite bibliograafianimestikku "Läti teadus ja kirjandus". 1922. aastal võeti vastu nii rahvusraamatukogu seadus kui ka raamatute kataloogimise seadus. Alustati raamatukogudevahelist laenutus (RVL). 1924. aastal liitus Läti Brüsseli konventsiooniga, mis nägi ette riikliku rahastusega avaldatud trükiste rahvusvahelist vahetamist. Nende trükiste alla kuulusid ametlikud dokumendid, teadus- ja kirjandusteosed. 1927. aastast hakati igal kuul avaldama Lätis ilmunud raamatute nimestikku, millest sai rahvusbibliograafia alus. Läti Raamatukoguhoidjate Ühing astus Rahvusvahelise Raamatukoguühingute ja -institutsioonide Liidu (IFLA) liikmeks. Pärast Nõukogude okupatsiooni algust 1940. aastal sai raamatukogust Läti NSV Riigiraamatukogu. 1946. aastal moodustati sinna kinnised hoidlad, mis avati taas 1988. aastal. 1968. aastal peeti esimest korda Läti, Leedu ja Eesti raamatukogude suveseminari LiLaEst, mille traditsioon kestab praeguseni.[1][2] 1993. aastal astus Läti Rahvusraamatukogu Euroopa Rahvusraamatukogude Direktorite Konverentsi (CENL) liikmeks. 1995. avati Balti Keskraamatukogu, mis põhineb Oto Bonga kogul. 1996. aastal avati Läti Rahvusraamatukogus Euroopa Nõukogu infobüroo. 1999. aastal alustati e-raamatukogu koostamise projekti "Pärand 1: Läti perioodika säilitamine (18221940)" ("Heritage 1: Preservation of Latvian periodicals (1822–1940)"). 2000. aastal kiitis UNESCO rahvusvaheline ekspertide komisjon heaks Läti Rahvusraamatukogu uue hoone ehituse toetamise. 2001. aastal peeti 15. Euroopa Rahvusraamatukogude Direktorite Konverentsi (CENL) aastakoosolek Riias. 2006. aastal loodi Läti rahvuslik e-raamatukogu Letonica. Läti Rahvusraamatukogust sai täieõiguslik Euroopa Raamatukogu (TEL) liige. 2008. aastal alustati Läti Rahvusraamatukogu uue hoone ehitamist.[1] 29. augustil 2014 avati uus hoone, mis nimetati Valguse paleeks.[3]

Läti Rahvusraamatukogu tegevusRedigeeri

 
Raamatukogu seest
 
Konverentsisaal Ziedonis
 
Läti Rahvusraamatukogu vana hoone aadressil Krišjāņa Barona iela 14

Nagu iga rahvusraamatukogu puhul on ka Läti Rahvusraamatukogu ühed kõige olulisemad tegevused rahvusteavikute kogu moodustamine ja säilitamine ning sellele juurdepääsu tagamine.

Läti Rahvusraamatukogu on Läti raamatukogude teadus- ja uuringukeskus. See on ka raamatukogudevahelise laenutuse ehk RVL-i keskus, tagab raamatukogu- ja infoteenuseid Läti parlamendile, mida nimetatakse Seimiks, ning tegeleb valdkonna standardimisega. Juba raamatukogu loomisest on selle üks põhilisi tegevusi olnud rahvusbibliograafia koostamine, mille seas 1999. aastal Riias avaldatud auhinnatud "Lätikeelsed vana-aja trükised 15251855" ("Ancient Prints in Latvian 1525–1855").[4]

2005. aastal avaldati "Letonica autorite register (15231919)" ("The Index of the Authors of Letonica Books (1523–1919)"), mis koondab teavet paljude teadusharude esindajate ja eri rahvusest autorite kohta, kuigi põhiliselt keskendutakse seal Lätit puudutavatele artiklitele.[5]

Läti Rahvusraamatukogu e-teavikute koguRedigeeri

Kogude digiteerimine algas Läti Rahvusraamatukogus 1999. aastal. 2006. aastal loodud Läti rahvuslik e-raamatukogu Letonica sisaldab digiteeritud ajalehti, fotosid, kaarte, raamatuid, noote ja helisalvestisi.

Periodika.lv on Läti Rahvusraamatukogu ajaloolise perioodika digiteeritud kogu, milles saab lugeda täistekste ja lehekülje kaupa otsinguid teha.[6]

Iga nelja aasta tagant peetakse Lätis laulu- ja tantsupidu, mille jäädvustused 1864.–1940. aastani on kättesaadavad Läti Rahvusraamatukogu digiarhiivis.[7]

Uus hooneRedigeeri

2008. aasta 15. mail allkirjastati Läti Rahvusraamatukogu uue hoone ehitusleping.[8] Uus hoone avati 29. augustil 2014.[9] Hoone projekti lõi USA-s elav Läti päritolu arhitekt Gunnar Birkerts. Valguse paleeks nimetatud hoone ehitust peetakse Läti üheks olulisimaks 21. sajandi kultuuriprojektiks.[10]

ViitedRedigeeri