Digitaalraamatukogu

Digitaalraamatukogu ehk digitaalne raamatukogu ehk e-raamatukogu on lihtsaima definitsiooni kohaselt raamatukogu, mis koosneb arvutivõrgu vahendusel otsitavatest ja kasutatavatest elektrondokumentidest.

Raamatukogusid saab jagada automatiseerituse astme ja elektrooniliste materjalide kättesaadavuse järgi järgnevalt: traditsioonilised, automatiseeritud, hübriidraamatukogud ja digitaalraamatukogud.

Digitaalses keskkonnas tegutsevat raamatukogu nimetatakse teaduskirjanduses erinevate nimetustega: virtuaalraamatukogu, elektrooniline raamatukogu, e-raamatukogu, digitaalne raamatukogu, digitaalraamatukogu, hübriidraamatukogu. Raamatukogunduse ja infoteaduste professor Peter Brophy kinnitusel on digitaalraamatukogu termin kõige avaram.

Olemus muuda

Stenvall kirjeldab digitaalraamatukogu koguna, kus teavikuid (materiaalne objekt, millele on talletatud informatsioon, nt trükis, heliplaat, foto) vahendatakse, luuakse, kasutatakse digitaalses keskkonnas.

Digitaalraamatukogu uurija-teoreetik Christine Borgmani määratluse kohaselt on digitaalraamatukogu informatsiooni loomist, säilitamist, otsimist ja kasutamist võimaldavad elektrooniliste ressursside kogud, raamatukoguteenused ning nendega seotud tehnilised lahendused. Arvutivõrgu kaudu kättesaadavad infootsisüsteemid manipuleerivad erineval kujul digitaalsete andmetega (tekst, heli, staatilised või dünaamilised kujutised). Digitaalraamatukogud sisaldavad andmeid andmete kohta ehk metaandmeid. Sellised andmed kirjeldavad andmete erinevaid aspekte (esitus, autor, omanik, reprodutseerimisõigused) ja sisaldavad viiteid või seoseid digitaalraamatukogus ja sellest infosüsteemist väljaspool olevate teiste andmete või metaandmete kohta.

Ameerika Ühendriikide Digitaalraamatukogu Föderatsiooni määratlus: digitaalraamatukogud on organisatsioonid, mis tagavad ressursid, spetsiaalse meeskonna, kes valib ja struktureerib digitaaldokumente, pakub intellektuaalset juurdepääsu kogudele ja säilitab digitaaldokumentide kogude integreerituse ja säilivuse aegade jooksul.

Digitaalsed inforessursid muuda

Digitaalsed ehk digitaalselt loodud/valminud inforessursid on elektroonilised teadusajakirjad, teatmeteosed jt võrguteavikud, bibliograafilised andmebaasid jne. Sünonüümidena kasutatakse nende inforessursside kirjeldamiseks oskussõnu võrguväljaanded, võrguteavikud, võrgumaterjalid, online-väljaanded jne. Nende kasutamise eelis seisneb nende levitamise, leidmise, kopeerimise ja muutmise lihtsuses. Materjalid on alati kättesaadavad (ei ole välja laenutatud) ja kõigile autoriseeritud kasutajatele olenemata geograafilisest asukohast on tagatud info juurdepääs, kuigi esineb probleeme nende ebapüsivuse ehk ebakindla võrgust kättesaadavuse tõttu ja nt arhiveerimisega seotud kulutused on suured. Samas on raamatukogudel võimalus teavikute laenutamiseks, köitmiseks, kataloogimiseks, säilitamiseks vajaminevaid kulutusi vähendada, säästa aega, raha, ruumi, tööjõudu.

Digitaalseid inforessursse saab omaduste järgi jagada rühmadeks, nt inforessursside allika ja levitamise viisi järgi:

isiklikud materjalid – e-kirjad, märkmed, käsikirjad, eeltrükised, andmebaasid jne
kollektiivsed materjalid – aruanded, personaliandmed, tegevuskavad jne
kirjastajad – raamatud, perioodika, filmid, helisalvestised jne
raamatukogud, muuseumid, mäluasutused, haridusasutused inforessursside dünaamilisuse järgi:
- parandatud ja uuendatud inforessursside tulemusena tekivad inforessursi versioonid, uusväljaanded jne
- kumuleeritud või interaktsiooni käigus muutunud inforessursid
- vaate järgi varieeruvad inforessursid
sisemiste linkide osas muutuvad inforessursid inforessursside kasutamise järgi:
- võrgust eemaldatakse digitaalsed inforessursid, mida pikema aja jooksul ei ole kasutatud.

Küsimus on selles, kas neid on vaja arhiveerida, sest tulevikus võidakse soovida neid kasutada.

Digitaalraamatukogu teenused muuda

digitaalsed ehk elektroonilised ressursid
elektronkataloogid
raamatukogude kodulehed
teemaportaalid ehk –väravad
teavikute elektrooniline tellimine
laenutustähtaegade pikendamine
raamatukogudevaheline laenutus (RVL)
infokasutajate esitatud soovidest ja huvidest lähtuvad isikustatud teenused
erialateadmistega konsultantide abi ja nõuannete kasutamine infootsingu korral elektroonilistes inforessurssides *elektrooniliste teavikute (e-ajakirjad jm võrguteavikud) tasuta kasutamine, mille tasulise kasutusõiguse hangivad raamatukogud konsortsiumidesse koondununa kirjastajatelt, infotootjatelt, vahendajatelt litsentsilepingute alusel.

Rahvuslikud digitaalraamatukogud muuda

Infoühiskonna ülesehitamises ja arengus on rahvusliku digitaalraamatukogu väljaarendamine tähtis. Põhjamaades ning teistes arenenud riikides on digitaalraamatukogu rolli tähtsustatud riikide valitsuste tasandil. Rahvuslike elektrooniliste raamatukogude väljaarendamine alustati Euroopas 1990ndate lõpus. 1996. aastal alustas Islandi Rahvus- ja Ülikooliraamatukogu juures tegutsev elektrooniline raamatukogu. 1997. aastal loodi Soome elektrooniline raamatukogu FinELib (Finnish Electronic Library) ja Norra rahvuslik digitaalraamatukogu BIBSYS Digital Library. Järgmisel aastal, 1998. aastal alustasid tegevust Taani elektrooniline raamatukogu DEF (Denmark’s Electronic Research Library) ja Rootsi Kuningliku Raamatukogu juures asuv digitaalraamatukogude arengut koordineeriv arendusosakond BIBSAM. 1999. aastal alustas Rootsi elektrooniline teadusraamatukogu SVEBIB (Swedish Electronic Research Library).

Baltimaade digitaalraamatukogude arendustegevus on seotud riikide raamatukogude konsortsiumite loomise ja tegevusega 1990.ndate keskel. 1993. aastal loodi Leedu raamatukogude konsortsium LMBS (Lithuanian Research Library Consortium), 1996. aastal Eesti raamatukogude konsortsium ELNET (Consortium of Estonian Libraries Network) ja 1997. aastal Läti raamatukogude konsortsium LINC (Library Information Network Consortium). 1999. aastal võttis ELNET Konsortsium vastu arengukava „Digitaalne raamatukogu: Eesti raamatukogude lülitamine Eesti infoühiskonda“, mille eesmärk oli universaalse elektroonilise infokeskkonna loomine. Arengukava täitmine ja digiteerimisprojektide käivitamine venis riigi finants toe puudumise tõttu.

Tallinna Keskraamatukogu e-raamatukogu ELLU muuda

Tallinna Keskraamatukogu e-raamatukogu ELLU vahendusel on eesti autorite looming ning eesti- ja venekeelne kirjandus lihtsalt kättesaadav laiemale lugejaskonnale.

Vaata ka muuda

Virtuaalraamatukogu

Kirjandus muuda

Andresoo, J. 2005. Võrguväljaanded ja digitaalraamatukogu rahvusraamatukogu kontekstis. – Kog: Informatsioon. Kommunikatsioon. Ühiskond = Information. Communication. Society : [artiklikogumik]. Tallinn: Tallinna Ülikool, lk 46 – 63.
Metsar, S. 2004. Raamatukogu digitaalses infokeskkonnas. – Kog: Interdistsiplinaarsus sotsiaal- ja kasvatusteadustes : sotsiaal- ja kasvatusteaduste doktorantide II teaduskonverents : 25.-26. aprillil 2003 TPÜ-s : artiklite kogumik. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastus, lk 69 – 86.
Raamatukogusõnastik. 2011.