Kvindiring on muusikateoreetiline skeem, mis kirjeldab helide ja helistike omavahelisi suhteid. Kvindiring põhineb seaduspärasusel, et mistahes helist (noodist) puhta kvindi kaupa üles- või allapoole liikudes jõutakse pärast kõikide teiste nootide läbimist enharmooniliselt sama noodi (heli) juurde tagasi.


Ringi parempoolsel küljel suureneb helistiku dieeside arv; vasakpoolsel küljel suureneb bemollide arv. Kvindiring näitab ära ka uute võtmemärkide ilmumise ning nende paiknemise järjekorra noodikirjas noodivõtme järel: esimene diees (võtmemärk) on F, millele järgneb C, G, D jne. Bemollide poole liikudes: B, E, A, D jne.

Kõrvuti asuvad helistikud erinevad omavahel ühe võtmemärgi võrra ning on sugulashelistikud. Päripäeva (dieeside poole) liikudes on järgmine helistik eelmise helistiku dominant(helistik); vastupäeva (bemollide poole) liikudes on järgmine helistik eelmise helistiku subdominant(helistik).

Vastaskülgedel paiknevad helide (nootide) omavaheline intervall on suurendatud kvart (tritoon).