Kuningkobra

Kuningkobra (Ophiophagus hannah) on soomuseliste seltsi mürknastiklaste sugukonna pärismürknastiklaste alamsugukonna kuningkobra perekonna maoliik.

Kuningkobra
Kuningkobra
Kaitsestaatus
Ohualdis  (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Alamhõimkond	Selgroogsed Vertebrata
Klass	Roomajad Reptilia
Alamklass	Soomussisalikud Lepidosauria
Selts	Soomuselised Squamata
Alamselts	Maolised Serpentes
Infraselts	Alethinophidia
Sugukond	Mürknastiklased Elapidae
Alamsugukond	Pärismürknastiklased Elapinae
Perekond	Kuningkobra Ophiophagus
Liik	Kuningkobra
Binaarne nimetus
Ophiophagus hannah Cantor, 1836
Kuningkobra levila
Sünonüümid
Naja bungaroides H. Boie, 1828 (nomen oblitum) Hamadryas elaps Lesson, 1830 Naja bungarus Schlegel, 1837 Hamadryas ophiophagus Cantor, 1838 Naja vittata Elliott, 1840 Dendraspis bungarus Fitzinger, 1843 Dimeresurus boiei Bleeker, 1857 (nomen nudum) Hamadryas elaps Günther, 1858 Naja fasciata W. C. H. Peters, 1861 Ophiophagus elaps Günther, 1864 Ophiophagus elaps Anderson, 1871 Naja ingens Hassett, 1882 Naia bungarus Wall, 1908 Naja hannah Taylor, 1922 Naja hannah Smith, 1943 Ophiophagus hannah Bogert, 1945 Naja hannah Tweedie, 1954 Naja hamadryad Purananda, 1956 Dendraspis hannah borneensis Deraniyagala, 1960 Dendraspis hannah sinensis Deraniyagala, 1960 Dendraspis hannah brunnea Deraniyagala, 1961 Dendraspis hannah nordicus Deraniyagala, 1961 Ophiophagus hanna R. L. Irwin, Oliver, Mohamed & Haast, 1970 (nomen incorrectum) Ophiophagus hannah J. White, 1981 (nomen incorrectum) Ophiophagus hannah Jadhov & Kapre, 1991 (nomen incorrectum) Ophiophagus hannah Kohle, 1991 (nomen incorrectum) Ophiophagus hannah Welch, 1994 Ophiophagus hannah Manhey & Grossmann, 1997 Ophiophagus hannah Cox et al. 1998 Ophiophagus hannah Sang jt. 2009 Ophiophagus hannah Livigni, 2013

Klassifikatsioon

Liigi esmakirjeldaja on Taani arst, zooloog ja botaanik Theodore Edward Cantor (1809–1860) 1836. aastal.

Vaatamata nimetusele "kobra" ei liigitata teda liigirohkesse kobra (Naja), vaid eraldi kuningkobra perekonda. Neid saab eristada teistest kobradest kehasuuruse ja kaeluse poolest. Kuningkobrad on harilikult teistest kobradest suuremad ja triip kaelal on neil siksakikujuline, mitte ühe või kahe silma kujutis nagu paljudel teistel Aasias elavatel kobradel. Samuti on kuningkobra kapuuts kitsam ja pikem. Üsna lollikindlaks tunnuseks nende eristamisel, kui on võimalik kuningkobra pead lähedalt vaadata, on kuklakilbis.

Levila

Kuningkobra looduslik levila piirdub Hindustani poolsaare, Kagu-Aasia ja Ida-Aasia lõunaalade metsadega. Neid võib kohata Bangladeshis, Bhutanis, Birmas, Kambodžas, Hiinas, Indias, Indoneesias, Laoses, Nepalis, Filipiinidel, Tais ja Vietnamis.

Ta elab kõrgendike metsades eelistades järvede ja voolava veega pikitud alasid.

Arvatakse, et kuningkobrade arvukus levila piires võib mõnes paigas olla vähenenud, kuna nende elupaiku hävitatakse ja neid endid ohustab vangistusse sattumine.

Kirjeldus

Seda maoliiki peavad maoteadlased maailma pikimaks mürkmaoks (3–5,5 m pikkune).

Kuningkobra keskmine kehakaal on ligi 6 kg.

Pikim teadaolev kuningkobra oli Londoni loomaaias peetav isend, kelle pikkus enne Teise maailmasõja puhkemise järgset eutaneerimist oli ligi 5,6–5,7 m.

Raskeimaks loodusest püütud isendiks peetakse 1951. aastal Royal Island Clubis Singapuris püütud kuningkobra, kes kaalus 12 kilo ja kelle pikkus oli 4,8 m. Bronxi loomaaias peeti vangistuses (1972) veel raskema kehakaaluga isendit, kes kaalus 12,7 kilogrammi ja kelle pikkus oli 4,4 m.

Kuningkobradel esineb kehapikkuses soolist dimorfismi, isased maod võivad kasvada suuremaks kui emased. Kuningkobra kehakaal ja pikkus sõltub ka elukeskkonnast ja mitmest muust tegurist. Vaatamata suurtele mõõtmetele on kuningkobrad harilikult siiski kiired ja vilkad.

Osad rästiklaste hulka liigitatud maoliigid, nagu Crotalus adamanteus ja Gabooni aafrikarästik, kes on sageli palju lühemad, kuid jämedama kehaehitusega, võivad kuningkobrale kehakaalu osas konkurentsi pakkuda ja neid kehakaalu maksimummõõtmete osas ületada.

Pea

Täiskasvanud mao pea võib tunduda massiivne ja küllaltki kogukas, nagu enamik madusid suudavad ka nemad lõugu avada ja liigutada nii, et suurt saaklooma oleks võimalik alla neelata.

Neil on eesmürgihambad (Proteroglypha) – see tähendab, et neil paiknevad ülalõualuul seesmine kanaliga (seest õõnsad) mürgihambad. Nende kaudu pritsivad nad valdavalt hammustuse ajal, spetsiaalse mürgiaparaadiga mürgist süljenäärmete nõre saakloomadesse (aga ka vaenlaste tõrjeks ja enesekaitseks).

Soomused

 Pikemalt artiklis Mao soomused

Nende madude soomused on kas oliivirohelised, punakaspruunid või mustad ja nende seljal on eriline soomustest muster: kulunud helekollase värviga seljasoomused moodustavad kogu kehapikkuses kollaseid ribasid. Kõhusoomused on kreemjad või tuhmkollased ja siledad.

Seljasoomuseid on 15 rida. Isastel madudel on 235–250 ja emastel 239–265 seljasoomust. Sabaalused soomused on reas kas üksikult või paaris ja nende numeratsioon jookseb 83–96 isastel ja 77–98 emastel.

Juveniilsed kuningkobrad on läikivat musta värvi ja nende kollased ribad on kitsad (võidakse segi ajada Bungarus fasciatus<nowiki/'ega, kuid kergesti äratuntavad, kui kuningkobra lükkab kaela ümber oleva lõdva naha laiali nagu kapuutsi).

Saagi püüdmine ja toitumine

Kuningkobrad, nagu teisedki maod, saavad osa informatsiooni väliskeskkonnast haistmise teel. Kaheharulise keelega kogub ta molekule ja partiikleid ning juhib need suulaes paikneva Jacobsoni elundi avaustesse. Keelt kasutab ta ka saaklooma asukoha tuvastamisel; samuti kasutab ta silmanägemist (kuningkobra on võimeline liikuvat saaki tuvastama 100 m kauguselt) ja maapinna vibratsioone.

Olles sooritanud ründe koos sülje eritamisega, hakkab ta veel põtkivat saaklooma alla neelama, süljes leiduvad toksiinina käituvad ained on abiks seedimisel.

Vahel võib kuningkobra saaklooma, näiteks linnu või suurema närilise, ka kägistada.

Kuningkobradel, nagu paljudel teistel madudel, kinnitub alalõualuu näokolju eesosa külge venivate sidemetega, mistõttu on nad suutelised alla neelama enda peast tunduvalt jämedamat saaki.

Need maod on võimelised kogu päeva jahti pidama ja öösiti kohtab neid harva, seetõttu liigitavad mõned herpetoloogid nad päevase eluviisiga loomade hulka.

Kuningkobra saakloomadeks on teised maod, vahetevahel ka teised selgroogsed, nagu sisalikud ja närilised.

Madudest sööb ta mürgita kägistajamadusid, nagu rat snakes, väiksemad püütonid aga ka perekonda Naja ja krait liigitatud mürkmadusid.

Kui madudest jääb väheks, siis toituvad nad ka sisalikest, lindudest ja närilistest.

Madude ainevahetus on aeglane ja seetõttu võivad nad pärast külluslikku söögikorda mitu kuud toiduta läbi ajada.

Sigimisbioloogia

Emased kuningkobrad on ovipaarsed. Munemise ajaks püüavad nad midagi pesaaugusarnast meisterdada – lükates kokku langenud lehti või muud materjali. Kuningkobra muneb harilikult pessa 20–40 muna ja jääb pesale kuni munade koorumiseni. Kui munadest hakkavad kooruma maopojad, siis ema lahkub pesa juurest. Juveniilsete kuningkobrade, kelle keskmine pikkus on 45–55 cm, sülg on sama potentne kui täiskasvanutel. Pojad on ärksad ja närvilised ning häirimisel agressiivsed.

Kuningkobrad erinevad paljudest teistest madudest selle poolest, et emasmadu kaitseb munetud munakurna pesas üsna raevukalt. On teada, et mõnikord osalevad pesa kaitsel ka isased maod.

Eluiga

Looduses elavate kuningkobrade keskmine eluiga on 20 aastat.

Enesekaitse

Kuningkobrad on häbelikud ja rahuliku temperamendiga. Kui võimalik, püüavad nad kokkupuuteid inimestega vältida, roomates inimese juurest ära.

Aga kui provokatsioon jätkub, võib kuningkobra väga agressiivselt käituda.

See ei kehti aga pesas mune kaitsva emase kuningkobra kohta – tema võib rünnata igas olukorras.

Kui kuningkobra satub roomamise ajal kokku loodusliku vaenlasega, näiteks mangustlastega (loetakse, et kuningkobra manustatud sülg ei avalda neile toimet), siis püüab ta minema roomata. Kui see ei õnnestu, siis võtab ta sisse kaitseasendi, sisiseb ja imiteerib rünnet (suletud suuga noogutab peaga). Selline käitumine võib vahel vägagi tõhusaks osutuda.

Väljapääsmatuna tunduvasse olukorda aetult ehk kui madu tunneb ennast ohustatuna, tõstab ta oma keha eesmise osa maapinnast 1 meetri kõrgusele ja avab kaelanaha, näitab hambaid ja sisiseb valjult. Ka sellisest asendist on kuningkobra võimeline ründama ja seetõttu inimesed tihti alahindavad oma võimeid. See kobra on võib ühe ründe käigus hammustada mitu korda, kuid täiskasvanud harilikult hammustavad ühe korra ja hoiavad siis hambaid koos. Kuid hammustuse jäljed ei ole alati tõendiks, et madu hammustuse käigus ka sülge väljutas.

Kuningkobra on võimeline vaenlasena tunduvale asjale sellises positsioonis ka märkimisväärse vahemaa jooksul järgnema.

Kokkupuuted inimesega

Inimeste suhtes on nad mürkmadudeks liigitatavad, kuna nende hammustus võib esile kutsuda raske mürgistusseisundi.

Kuningkobra hammustus on väga harukordne ja enamasti saavad selle maotaltsutajad.

Kuningkobra hammustuse korral on inimorganismi sattuva sülje hulk nii suur, et vastumürki manustamata sureb inimene harilikult poole tunni jooksul.

Mürkmao DNA

Kuningkobra toksiinina toimivat sülge aitavad komplekteerida DNA-s erilised geeniperekonnad.

Tänapäeval arvatakse, et mürgitootmisgeenid on aegade jooksul kahekordistunud ja koopiates on tekkinud mutatsioonid, mis garanteerivad selle, et sülje koostis teiseneb vastavalt saakloomade immuunvastusele.

Kuningkobradelt lüpstud sülg

Kuningkobra (Ophiophagus hannah) süljest eraldatud ensüüm L-amino acid oxidase (LAAO) on katsetes tõestanud teatud kasvajatevastast toimet.

Kaitsestaatus

Kuningkobra on pandud paiguti kaitse alla arvatavasti seetõttu, et tema arvukus on looduslike elupaikade hävitamise tõttu vähenenud. Ka on ta langenud inimeste ekspluateerimise ohvriks: farmakoloogias kasutatakse tema sülge, maotaltsutajad kasutavad neid oma etendustes, inimesed peavad neid seltsilisloomadena ja söövad tema liha ning nahakauplejad müütavad nende imeilusa mustriga nahka.

Indias võib kuningkobra tapjat oodata kuni kuus aastat vangistust.

Nimetus

Kuningkobra ladinakeelse nime osa Ophiophagus on kreeka päritolu sõna ja tähendab maosööjat (snake-eater).

Kirjandus

Kirjeldus

• Sissekanne ADW-s
• Sissekanne Encyclopædia Britannica-ss, veebiversioon (vaadatud 4.03.2015)(inglise keeles)
• Sissekanne Elu entsüklopeedias
• Sissekanne NCBI Taxonomy databases
• Ophiophagus hannah (CANTOR, 1836) Sissekanne Roomajate andmebaasis
• Piret Pappel, Miks madu harva sööb?, 03.12.2013, veebiversioon (vaadatud 5.03.2014)

Loomaaias

• King cobra settles into new home, 1. mai 2006

Seltsilisloomana

• Nick Britten, Snake lover killed by one of his 24 king cobras, 30. juuni 2011

Sülg, hammustus ja võimalik mürgistus

• J. Descotes, Human Toxicology, lk 781, 1996, Elsevier Science, ISBN 0 444 81 557 0, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 5.03.2014)(inglise keeles)
• IMMEDIATE FIRST AID for bites by King Cobra (Ophiophagus hannah), veebiversioon (vaadatud 5.03.2014) (inglise keeles)
• Freek J. Vonk, Nicholas R. Casewell, [...], ja Michael K. Richardson, The king cobra genome reveals dynamic gene evolution and adaptation in the snake venom system, Proc Natl Acad Sci U S A. 17. detsember 2013; 110(51): 20651–20656. doi: 10.1073/pnas.1314702110, PMCID: PMC3870661
• Mui Li Lee, Ivy Chung, Shin Yee Fung, M.S. Kanthimathi, Nget Hong Tan,Antiproliferative Activity of King Cobra (Ophiophagus hannah) Venom l-Amino Acid Oxidase, Article first published online: 7. november 2013, DOI: 10.1111/bcpt.12155, © 2013 Nordic Association for the Publication of BCPT (former Nordic Pharmacological Society), Issue Basic & Clinical Pharmacology & ToxicologyBasic & Clinical Pharmacology & Toxicology, 114. köide, nr 4, lk 336–343, aprill 2014, veebiversioon (vaadatud 05.03.2014) (inglise keeles)</ref>

Video

• Cobra vs. Mongoose, YouTube'i video, veebiversioon (vaadatud 05.03.2014) (inglise keeles)

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:King cobra seisuga 12.03.2015.