Püüton
roomajate perekond
See artikkel räägib maoperekonnast. Programmeerimiskeele kohta vaata artiklit Python (programmeerimiskeel). |
Püüton (Python) on maoperekond.[1]
Püüton | |
---|---|
Kuningpüüton | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
Alamhõimkond |
Selgroogsed Vertebrata |
Klass |
Roomajad Reptilia |
Selts |
Soomuselised Squamata |
Alamselts |
Maolised Serpentes |
Infraselts |
Alethinophidia |
Ülemsugukond |
Pythonoidea |
Sugukond |
Püütonlased Pythonidae |
Perekond |
Püüton Python Daudin, 1803 |
Klassifikatsioon
muudaPüütonite perekonda klassifitseeritakse roomajate andmebaasis järgmised maoliigid[2]:
- Python anchietae Bocage, 1887 – kääbuspüüton
- Python bivittatus Kuhl, 1820
- Python breitensteini Steindachner, 1881
- Python brongersmai Stull, 1938
- Python curtus (Schlegel, 1872) – lühisaba-püüton
- Python kyaiktiyo Zug, Gotte & Jacobs, 2011
- Python molurus (Linnaeus, 1758) – tiigerpüüton
- Python natalensis Smith, 1840
- Python regius (Shaw, 1802) – kuningpüüton
- Python sebae (Gmelin, 1788) – hieroglüüfpüüton
Varem arvati püütoni perekonda ka võrkpüüton (Malayopython reticulatus, sünonüüm Python reticulatus).[3]
Välja surnud
muuda- † Python europaeus Szydlar & Rage 2003
- †Python maurus Rage, 1976.
Leviala
muudaNeed kägistajamaod on levinud Aasias, Aafrikas ja Austraalias.
Kirjeldus
muudaPüütonitel on säilinud kaks ühesuurust kopsu ning vaagnakannused.
Püütonitel looduslikke vaenlasi peaaegu pole – nende suurimateks vaenlasteks on inimesed.
Emased püütonid on munejad ja osade autorite järgi esineb neil teatud määral ka lõimetishoole – nad valvavad, kaitsevad ning soojendavad (hauduvad) munetud mune.
Viited
muuda- ↑ Loomade elu, 5:251.
- ↑ Peter Uetz & Jakob Hallermann, Python Roomajate andmebaas veebiversioon (vaadatud 22.12.2013) (inglise keeles)
- ↑ Loomade elu, 5: 253
Välislingid
muudaTsitaadid Vikitsitaatides: Püüton |
- Sissekanne ADW-s
- Sissekanne ITIS-es
- Sissekanne IUCN-is
- Sissekanne NCBI Taxonomy database-s
- Sissekanne roomajate andmebaas-is
- Mark O'Shea, Boas and Pythons of the World, lk 25, 2007, ISBN 978 1 84537 544 7, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 18.09.2013) (inglise keeles)
- Michael E. Dorcas, John D. Willson, Invasive Pythons in the United States: Ecology of an Introduced Predator, University of Georgia Press, 2011, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 22.12.2013) (inglise keeles)
- "Püütonilihast võib saada tulevikus alternatiiv veiselihale" ERR, 19. märts 2024