Vikipeedia

Python (programmeerimiskeel)

Python on üldotstarbeline interpreteeritav programmeerimiskeel, mida algselt arendati skriptimiskeeleks.

Python
Faililaiend .py, .pyw, .pyc, .pyo, .pyd
Paradigma funktsionaalne, imperatiivne, reflektiivne, objektorienteeritud (klassipõhine)
Väljalaskeaeg 20. veebruar 1991
Looja Guido van Rossum
Arendaja Python Software Foundation
Viimane väljalase 3.13.1 (3.12.2024) Muuda Vikiandmetes
Tüüpimine dünaamiline, tugev, pardi
Implementatsioonid CPython, IronPython, Jython, Python for S60, PyPy, Unladen Swallow
Dialektid Stackless Python, RPython
Mõjutatud keeltest ABC, ALGOL 68, C, Haskell, Icon, Lisp, Modula-3, Perl, Java
Mõjutanud keeli Boo, Cobra, D, Dao, Falcon, Groovy, Nimrod, Ruby
OS mitmeplatvormne
Litsents Python Software Foundation License
Veebileht www.python.org

Python võimaldab mitut programmeerimisstiili, näiteks objektorienteeritud, protseduraalset või funktsionaalset programmeerimist.

Pythonit peetakse üsna lihtsaks keeleks ja just sellest on soovitatud programmeerimise õppimisel alustada.[1]

Python sisaldab selliste programmeerimiskeelte nagu C++, Java, Modula-3 ja Scheme tunnuseid.[2]

Ajalugu

muuda

Pythoni töötas 1990. aastate alguses Hollandis Stichting Mathematisch Centrumis välja Guido van Rossum. Python on keele ABC[3] järglane. ABC omakorda on inspireeritud SETL-ist.[4] 2000. aasta mais lõid Guido van Rossum ja Pythoni arendusmeeskond ettevõtte BeOpen PythonLabs, mis sama aasta oktoobris ühines firmaga Digital Creations (hiljem tuntud kui Zope Corporation). 2001. aastal loodi mittetulundusühing Python Software Foundation[5], mis on Pythoni autoriõiguse omanik, ühingu sponsoriks on ka Zope Corporation.

Python on saanud nime briti komöödiagrupi Monty Python järgi.[6] Dokumentatsiooni koodinäidetes üritatakse vältida liigset tõsidust viidetega grupi loomingule.

Kõik Pythoni avalikustatud versioonid on avatud lähtekoodiga. Enamik väljalaskeist, kuigi mitte kõik, ühildub ka GPL-litsentsiga. Pythoni interpretaatorit ja teeke levitatakse tasuta tarkvarana.

Tehniline info

muuda

Python on dünaamiliste andmetüüpidega keel, kus programmeerijal ei ole tarvis määrata muutujate tüüpe. See suurendab programmeerija võimalusi, kuid on samas veaohtlik.

Pythoni koodi interpreteerimine ja optimeerimine võivad olla mõnikord aeglased protsessid. Selle omaduse poolest sarnaneb Python Javaga, kuna ka Pythoni programmid kompileeritakse enamasti baitkoodiks, kuigi Pythoni puhul on see protsess läbipaistev. Siiski on Pythoni programmid masinkoodi kompileeritud programmidest (C, C++) alati aeglasemad, isegi mitu korda. Samas pole tänapäeva arvutite kiiruse juures seda vahet lihtsamate ülesannete puhul märgata.

Võrdlus teiste keeltega

muuda
 
Python 2.x süntaksi näide

Pythoni kasutamine erineb teistest keeltest arendamise kiiruse poolest, samas on keeles olemas kõik objektorienteeritud programmeerimise vahendid. Python on hea keel prototüüpimiseks: tihti luuakse mingi arvutiprogrammi esialgne kavand selles keeles, misjärel teostatakse see mõnes kiiremas kõrgkeeles. Vahel kirjutatakse ainult programmi aeglasemad osad C-s või C++-is. Võrreldes teiste programmeerimiskeeltega kulutab Pythonis programmeeritu rohkem kui 70 korda rohkem aega ja energiat ning vajab 2,4 korda rohkem mälu kui C-s programmeeritu.[7] Pythoni keeles on nimekirjageneraatorid kõige võimsamate tööriistade hulgas. Nende kasutamise kaudu on võimalik läbi viia mitmesuguste andmetega töötamise protsess. Selliseid konstruktsioone kasutatakse sageli siis, kui on vaja töötada loenditega. See hõlmab mitte ainult nende loomise protsessi, vaid ka edasist muutmist.[8]

Võtmesõnade loetelu

muuda

Järgnevalt on esitatud Pythoni programmikeeles kasutatavad võtmesõnad:[9][10]

  • and
  • as
  • assert
  • break
  • class
  • continue
  • def
  • del
  • elif
  • else
  • except
  • exec (muudetud sisseehitatud funktsiooniks alates Python 3.x versioonidest)
  • False (alates Python 3.x)
  • finally
  • for
  • from
  • global
  • if
  • import
  • in
  • is
  • lambda
  • None (alates Python 3.x)
  • nonlocal (alates Python 3.x)
  • not
  • or
  • pass
  • print (muudetud sisseehitatud funktsiooniks alates Python 3.x versioonidest)
  • raise
  • return
  • True (alates Python 3.x)
  • try
  • while
  • with
  • yield

Võtmesõnu ei tohi kasutada muutujate nimedena.

Hello world

muuda

Klassikaline Hello world programm Pythonis:

  • Python 2.x:
print "Hello, world!"
  • Python 3.x:
print ('Hello, world!')

Kommentaarid

muuda

Kommentaarid ehk see tekst, mida programmi täitmisel ei loeta, eraldatakse täitmisele minevast programmiosast märgiga #.

# See tekst on Pythoni programmi kommentaar

Mitmerealiste kommentaaride lihtsaks koostamiseks ja lähtekoodi dokumenteerimiseks on võetud tavaks sõned, mida interpreteerija programmi täitmiselt tegelikult ei väldi.[11]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. ↑ Max Wainewright. Noor progeja : üksikasjalik programmeerimisõpik : kõik, mida sul on vaja teada Scratchi, Logo, Pythoni, HTML-i ja JavaScripti kohta. Inglise keelest tõlkinud Piret Frey. Varrak, 2016.
  2. ↑ Allen Downey. How to Think like a Computer Scientist: Learning with Python, Wellesley, MA: Green Tea Press, 2002, ISBN 0971677506.
  3. ↑ Python 2.0 License. (Vaadatud 15.03.2013.)
  4. ↑ Python-Dev SETL (was: Lukewarm about range literals). (Vaadatud 15.03.2013.)
  5. ↑ Python Software Foundation. (Vaadatud 14.03.2013.)
  6. ↑ General Python FAQ - Python v2.7.3 documentation. (Vaadatud 15.03.2013.)
  7. ↑ Pereira, R. et al. Energy efficiency across programming languages: How do energy, time, and memory relate? SLE’17, Proceedings, 256-267. https://doi.org/10.1145/3136014.3136031
  8. ↑ "python/welcome4u.ru".
  9. ↑ http://docs.python.org/dev/reference/lexical_analysis.html#keywords
  10. ↑ http://docs.python.org/reference/lexical_analysis.html#keywords
  11. ↑ "PEP8 stiilijuhend". Vaadatud 4.20.2020. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |vaadatud= (juhend)

Välislingid

muuda
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Python_(programmeerimiskeel)&oldid=6535003"