C++
C++ on üldotstarbeline staatiliste andmetüüpidega multifunktsionaalne programmeerimiskeel, mis toetab abstraheerimist, polümorfismi, protseduraalset, objektorienteeritud ja üldistavat programmeerimist.
| C++ | |
|---|---|
| Faililaiend | .h .hh .hpp .hxx .h++ .cc .cpp .cxx .c++ |
| Paradigma | protseduraalne, üldistav, objektorienteeritud (klassipõhine) |
| Väljalaskeaeg | 1983 |
| Looja | Bjarne Stroustrup |
| Arendaja | Bjarne Stroustrup, Bell Labs, ISO/IEC JTC1/SC22/WG21 |
| Viimane väljalase |
C++23 (19.10.2024)  |
| Tüüpimine | staatiline, ebaturvaline, nominatiivne |
| Implementatsioonid | Borland C++ Builder, GCC, Intel C++ Compiler, Microsoft Visual C++, Sun Studio, Turbo C++, Comeau C/C++ |
| Dialektid | ISO/IEC C++ 1998, ISO/IEC C++ 2003, ISO/IEC C++ 2011, ISO/IEC C++ 2014 |
| Mõjutatud keeltest | C, Simula, Ada 83, ALGOL 68, CLU, ML |
| Mõjutanud keeli | Perl, Lua, Ada 95, Java, PHP, D, C99, C#, Aikido, Falcon, Dao |
| OS | multi-platvormne |
Ajalugu
muudaKeelt arendas Bjarne Stroustrup alates 1979. aastast objektorienteeritud programmeerimist võimaldava täiendusena programmeerimiskeelele C ja see kandis algselt nime C with Classes. Nime C++ sai ta 1983. aastal.
Nimi C++ on mäng tema eellase C ja sealt tuntud ++ operaatoriga. Avaldis C++ tähendab kummaski keeles: suurenda muutuja C väärtust ühe võrra.
1990. aastatel sai C++ üheks populaarseimaks programmeerimiskeeleks, kuid viimasel ajal[millal?] on keelele lisatud ka olulisi uuendusi. C++ on üks esimesi objektorienteeritud programmeerimiskeeli, mida kasutatakse laialdaselt tänaseni.
Pakutavad võimalused
muudaC++ on (üksikute mööndustega) tagasiühilduv programmeerimiskeelega C ning võimaldab kasutada olemasolevaid C teeke ja koodi.
Tänapäevane C++ põhitugevus seisneb just üldistamises ehk võimes manipuleerida veel teadmata andmetüüpidega (vaata C++ Standard Template Library), samal ajal olles ka riistvaralähedane ning kiirem võrreldes Java ja C#-ga.
C++ laiendus AspectC++ võimaldab lisaks ka aspekt-orienteeritud programmeerimist.
C++ on laialt kasutust leidnud rakendustes ja ka operatsioonisüsteemides. Näiteks enamik Windowsist ja selle tarkvarast on kirjutatud C++is, lisaks osa MacOS-ist ning palju muid rakendusi, alustades Google'ist, Facebookist, Mozilla Application Suitest ning Amazonist lõpetades Microsoft Office'i, Adobe Systemsi ja Doom 3-ga.
Hello world
muudaHello world programm C++ keeles, nii nagu esitas seda keele looja Bjarne Stroustrup oma raamatus:
#include <iostream>
int main()
{
std::cout << "Tere, maailm!\n";
}
Kasutusalad
muudaC++ kasutatakse tihti suuremate ja veakindlate süsteemide loomisel, mille puhul on kiirus oluline. C osutuks selleks liiga raskelt hallatavaks, Java ja C# liiga aeglaseks või suureks või mõnel muul põhjusel mittesobivaks.[viide?]