Kiivi (vili)
Hiina aktiniidia vili
See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2009) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Kiivi on taime kiivi-aktiniidia (Actinidia deliciosa) vili. Kultuuris kasvatatavad kiivid pärinevad enamasti kiivi-aktiniidia ja sama taimeperekonna (aktiniidia) liikide ristanditelt.
Toodang, toiteväärtus ja biokeemiline koostis
muuda2012. aastal toodeti maailmas 1,41 miljonit tonni kiivisid ja kiiviistandike kogupindala oli 0,98 miljonit hektarit.[1] Kiivid sisaldavad rikkalikult C-vitamiini, ületades selle näitaja poolest tuntud apelsini.[2]
Riik | Toodang, tonnides |
Osakaal, % |
---|---|---|
Itaalia | 384 844 | 27,2 |
Uus-Meremaa | 376 400 | 26,6 |
Tšiili | 240 000* | 17,0 |
Kreeka | 161 400 | 11,4 |
Prantsusmaa | 65 253 | 4,6 |
Türgi | 36 781 | 2,6 |
Iraan | 32 000* | 2,3 |
Jaapan | 28 000* | 2,0 |
USA | 26 853 | 1,9 |
Portugal | 25 000* | 1,8 |
Maailm kokku | 1 412 455 | 100 |
* – FAO hinnang |
Toitaine | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
---|---|---|
Vesi | 83,07 | g |
Kalorsus | 61 | kcal |
Valgud | 1,14 | g |
Lipiidid | 0,52 | g |
Süsivesikud | 14,66 | g |
Suhkrud | 8,99 | g |
Sahharoos | 0,15 | g |
Glükoos | 4,11 | g |
Fruktoos | 4,35 | g |
Maltoos | 0,19 | g |
Galaktoos | 0,17 | g |
Kiudained | 3,0 | g |
Toiteelement | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
---|---|---|
Kaltsium (Ca) | 34 | mg |
Raud (Fe) | 0,31 | mg |
Magneesium (Mg) | 17 | mg |
Fosfor (P) | 34 | mg |
Kaalium (K) | 312 | mg |
Naatrium (Na) | 3 | mg |
Tsink (Zn) | 0,14 | mg |
Vask (Cu) | 0,13 | mg |
Mangaan (Mn) | 0,10 | mg |
Seleen (Se) | 0,2 | μg |
(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg) |
Vitamiin | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
---|---|---|
C | 92,7 | mg |
B1 | 0,027 | mg |
B2 | 0,025 | mg |
B3 | 0,34 | mg |
B4 | 7,8 | mg |
B5 | 0,18 | mg |
B6 | 0,06 | mg |
E | 1,46 | mg |
A | 4,0 | μg |
β-karoteen | 52 | μg |
Folaadid | 25 | μg |
Luteiin+ zeaksantiin |
122 | μg |
K | 40 | μg |
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ 1,0 1,1 ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat.fao.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 7.04.2012. Vaadatud 03.01.2010.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 ""USDA National Nutrient Database"". www.nal.usda.gov (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 3.03.2015. Vaadatud 03.01.2010.