Rarotonga keel
See artikkel vajab toimetamist. (November 2013) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Rarotonga ehk Cooki maoori keel on austroneesia keelkonda kuuluv polüneesia keel. Tegemist on Cooki saarte ametliku keelega, teiseks ametlikuks keeleks on inglise keel.[4] Lisaks räägitakse veel pukapuka ja rakahanga-manihiki keelt.[4]. Cooki maoori keeles võib eristada viit dialekti: Tongareva, Rakahanga-Manihiki, Ngaputoru, Aitutaki ja Mangaia. Rarotonga keel ning selle murded on lähedas suguluses tahiti ja Uus-Meremaa maoori keelega, pukapuka keel aga samoa keelega.[5]
Rarotonga keele kõnelejaid on kokku 39 090, neist 13 100 Cooki saartel: 2035 Aitutaki, 481 Atiu, 573 Mangaia, 307 Mauke ja 189 Mitiaro saarel (2011. aasta loendus).[1] Kõnelejate arv väheneb kiiresti.[1] Rarotonga keel sarnaneb tuamotu, havai, mangareva ja markii keelega.[1]
Rarotonga keel | |
---|---|
Kõneldakse | Cooki saared, Prantsuse Polüneesia, Uus-Meremaa, Ameerika Ühendriigid |
Kokku kõnelejaid | ~39 090 [1] |
Keelesugulus |
austroneesia keeled Kesk-Ida-Austroneesia keeled polüneesia keeled rarotonga keel |
Ametlik staatus | |
Ametlik keel | Cooki saared |
Keelekoodid | |
ISO 639-1 | rar[1] – rarotonga keel |
ISO 639-2 | pnh[2] – Tongareva (Penrhyni) dialekt |
ISO 639-3 | rkh[3] – Rakahanga-Manihiki dialekt |
Tähestik
muudaA a (‘a, ā, ‘ā) | E e (’e, ē, ’ē) | Ŋ ŋ | I i (’i, ī, ’ī ) | K k | M m | N n | O o (‘o, ō, ’ō) | P p | R r | T t | U u (‘u, ū, ‘ū) | V v |
---|
Rarotonga keeles on 5 vokaali: a, e, i, o, u. Nende viie vokaali pikka hääldust kirjutatakse ülakriipsu ehk makroniga: ā, ē, ī, ō, ū. Peamisi konsonanthäälikuid on 9: ŋ(ng), m, n, p, t, k, ɾ, v, ʔ. (Lisaks f, mis on kasutusel vaid Manihiki saarel, s, mis on kasutusel Penrhyni atollil, ja h, mis on kasutusel mõlemas nimetatud paigas.)[5] (Vrd: eesti keeles on 26 kvalitatiivselt erinevat segmentaalfoneemi: 9 vokaali ja 17 konsonanti.)
Tuleb meeles pidada, et helilist velaarset nasaali ŋ(ng) hääldatakse keeleselja ja pehme suulae vahel.[6]
Kuigi rarotonga keeles on kasutusel makron (pikenduskriips tähe peal) ja kõrisulghäälik (ʔ/‘), ei kasuta keele kõnelejad neid diakriitilisi märke mitteformaalses kirjas.[5]
Foneetika
muudaKonsonandid
muudaMoodustusviis | Moodustuskoht | |||
---|---|---|---|---|
Huuled | Hambasombud | Pehme suulagi | Kõriõõs | |
Nasaalid | m | n | ŋ | |
Klusiilid | p | t | k | ʔ |
Tremulandid | ɾ | |||
Frikatiivid | f1 v | s2 | h3 |
- Ainult Manihikis.
- Ainult Penrhynis.
- Ainult Manihikis ja Penrhynis.
Vokaalid
muudaEesvokaalid | Keskvokaalid | Tagavokaalid | |
---|---|---|---|
Kõrged vokaalid | i iː | u uː | |
Keskkõrged vokaalid | e eː | o oː | |
Madalad vokaalid | a aː |
Numbrid
muuda1 | ta‘i |
2 | rua |
3 | toru |
4 | ‘ā |
5 | rima |
6 | ono |
7 | ‘itu |
8 | varu |
9 | iva |
10 | ta‘i nga‘uru |
Süntaks
muudaRarotonga keeles on kasutusel sõnajärjetüüp VSO (verb – subjekt – objekt).[5]
Grammatilised kategooriad
muudaSubstantiivide grammatilised kategooriad
muudaGeenus
muudaRarotonga keeles on enamasti sugu vaid elusolenditel (on siiski erandeid mõne taime osas, nt kastan). Osade nimisõnade puhul pole soo märkimine vajalik, kuna sõna ise juba viitab soole (nt ake – ema, tamaine – tütar). Sõnad, mis ei viita soole, vajavad tähistajaid tane või vaine, kui on tegemist inimestega, ning ua või toa, kui on tegemist loomadega.[8]
Näiteks:
- väimees – unonga tane,
- täkk – oroenua toa.
Arv (ainsus/mitmus)
muudaMitmuse tähistamiseks kasutatakse peamiselt sõnu au ja aronga (harvem nga, puke ja etai), mis kirjutatakse substantiivi ette. Teatud juhtudel kasutatakse ka sõna tini (nt mehed – tangata tini), mis paigutatakse substantiivi taha. Vahel märgitakse mitmust reduplikatsiooni abil.[8]
Näiteks:
- rakau nui – suur puu,
- rakau nunui – suured puud.
Määratus
muudaRarotonga keeles on definiitsed artiklid te (ingl k the) ja taua (that) ja indefiniitsed artiklid e (a) ja tetai (one).[8]
Kääne ehk kaasus
muudaRarotonga keeles on 6 käänet (vrd: eesti keeles 14) ja nende tähistamiseks kasutatakse eessõnu (sõna ise ei muutu).[8]
Näiteks: te akava – kohtunik
Kääne | Singular | Pluural |
---|---|---|
Nominatiiv | te akava | te au akava |
Genitiiv (kelle? mille?) | no te akava | no te au akava |
Daativ (kellele? millele?) | ki te akava | ki te au akava |
Akusatiiv (keda? mida?) | i te akava | i te au akava |
Vokatiiv (ingl k o judge!) | e te akava e! | e te au akava e! |
Ablatiiv (ingl k by...) | e te akava | e te au akava |
No, na, to ja ta on kõik genitiivi tähistajad.[8]
Adjektiivide grammatilised kategooriad
muudaEnamasti kirjutatakse adjektiiv substantiivi järgi, kuid on ka erandeid, nt numbrid (üks mees – tangata okotai).[9]
Võrdlus
muudaVõrdlusastmeid moodustatakse partiklite lisamise abil. Nt: lühike, lühem, kõige lühem – poto, a poto o, poto rava.[8]
Verbide grammatilised kategooriad
muudaAeg
muuda- minevik
- olevik
- tulevik
Isik
muuda- 1. (inklusiivne ja eksklusiivne)
- 2.
- 3.
Kõneviis
muuda(Vrd: eesti keeles viis kõneviisi: indikatiiv, imperatiiv, konditsionaal, kvotatiiv ja jussiiv.)
Tegumood
muuda- aktiiv/passiiv
- personaal/impersonaal
Aspekt
muuda- perfektiivne/imperfektiivne
- progressiivne (jätkuv tegevus)
- habituaalne (harjumust või viisi väljendav)
- inhoatiivne (algust väljendav)
Kõneliik
muuda- jaatav/eitav
Pronoomenid
muudaRarotonga keeles on kuut liiki asesõnu: isikulised, relatiivsed, adjektiivsed, interrogatiivsed, demonstratiivsed ja indefiniitsed.[9]
Isikulised asesõnad
muudaIsik | Singular | Duaal | Pluural |
---|---|---|---|
1. (inklusiivne) | au | tāua | tātou1 |
1. (eksklusiivne) | māua | mātou2 | |
2. | koe | kōrua | kōtou |
3. | aia | rāua | rātou |
- teie (2 ja enam) ja mina,
- nemad ja mina.
Keelenäide
muudaKua ‘anga‘ia tē reira ‘are ‘ei ngā‘i ‘akapū‘anga nō te tangata i te tuātau ‘uri‘ia.
See maja oli ehitatud nii, et inimestel oleks kuhugi orkaanihooajal varjuda.[10]
Kirjaviis
muudaRarotonga keeles kasutatakse ladina kirjaviisi.[1]
Huvitavat
muudaReduplikatsioon
muudaÜheks huvitavaks morfoloogiliseks protsessiks rarotonga keeles on reduplikatsioon. Selle abil saab tähistada verbide intensiivsemat või korduvat olemust. Nt aere – aaere (jalutama – ringi jalutama), akara – akara-kara (vaatama – mitu korda vaatama), iro – iroiro (keerutama – keerlema), tanu – tatanu/tanutanu (istutama – kultiveerima) jne.[11]
Piibli tõlge
muudaRarotonga keeles avaldati piibel (Te Bibilia Tapu Ra: Koia te Koreromotu Taito e te Koreromotu Ou) 1888. aastal.[1][12]
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 "Ethnologue. Rarotongan". Vaadatud 17. novembril 2013.
- ↑ "Ethnologue. Penrhyn". Vaadatud 19. novembril 2013.
- ↑ "Ethnologue. Rakahanga-Manihiki". Vaadatud 19. novembril 2013.
- ↑ 4,0 4,1 "Wikipedia. Cook Islands". Vaadatud 17. novembril 2013.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 "Wikipedia. Cook Islands Māori". Vaadatud 17. novembril 2013.
- ↑ "Free Online Dictionary of Rarotongan & Cook Islands Māori". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. oktoober 2013. Vaadatud 17. novembril 2013.
- ↑ Crown, ed. I-E-KO-KO! An Introduction to Cook Islands Maori, Learning Media Limited, Wellington, 2008. Lk 73.
- ↑ 8,0 8,1 8,2 8,3 8,4 8,5 "Aaron Buzacott. Te akataka reo Rarotonga ehk Rarotongan and English grammar. Mission Press, 1854. Lk 3, 7–11". Vaadatud 17. novembril 2013.
- ↑ 9,0 9,1 "Aaron Buzacott. Te akataka reo Rarotonga ehk Rarotongan and English grammar. Mission Press, 1854. Lk 13–14". Vaadatud 17. novembril 2013.
- ↑ "Mangaian Dictionary. Dictionary of Cook Islands Languages". Vaadatud 17. novembril 2013.
- ↑ "Aaron Buzacott. Te akataka reo Rarotonga ehk Rarotongan and English grammar. Mission Press, 1854. Lk 34–36". Vaadatud 17. novembril 2013.
- ↑ "National Library of Australia. Catalogue". Vaadatud 17. novembril 2013.