Pukapuka keel

Pukapuka keel (ka Bukabukan, Pukapukan ; Buka Buka, Puka Puka ) on Austroneesia hõimkonna Polüneesia keelkonda kuuluv keel.

Keele leviala

Kõneletakse Pukapuka ja Nassau saartel, põhjapoolsetel Cooki saartel, Rarotongal. Ka Austraalias ja Uus-Meremaal.

Kõnelejate arv

Kõnelejaid kokku 2400, Cooki saartel 450 (seisuga 2011), staatus 6b (ohustatud) Kuigi peaaegu kõik inimesed saarel, nii lapsed kui teisest rahvusest abikaasad, räägivad pukapuka keelt, on olemas vähesed kirjalikud allikad. Keel on diglossilises suhtes Cooki saarte maoori keelega, mis on riigikeel. (diglossia – eri keelte kasutamine vastavalt suhtlussituatsioonile)

Keele struktuur

Sõnajärg:

VSO – verb-subjekt-objekt/ VOS – verb-objekt-subjekt

Kirjas esineb 5 lühikest vokaali /a, e, i, o, u/, 5 pikka vokaali / ā, ē, ī, ō, ū/, vokaal /y/, 9 üksikkonsonanti /k, l, m, n, p, r, t, v, w/ ja üks digraaf /ng/

Pukapuka keeles esinevad artiklid

e – vaste inglise keele a, an

E tāne loa kāe lolo. – Ta on üks rumal mees. (ingl k He is a stupid man.)

te – vaste ing k the

nā – vaste the (mitmus)

Mitmust väljendatakse häälikupikkuse muutuse ja silbikorduste abil:

matua – täiskasvanu, (lapse)vanem

mātutua – vanemad

matua tāne – isa

matua wawine – ema

wāwine – naised

Isikuliste asesõnade arvukategooriaid on kolm: ainsus, mitmus ja duaal. Lisaks tehakse vahet, kas kõnetatav kuulub asesõnaga väljendatavasse gruppi või mitte:

māua – meie kaks (välja arvatud see, kellega räägitakse) (häälikupikkus on oluline; vrd maua – saama, suutma)

mātou – meie, kolm või rohkem (välja arvatud see, kellega räägitakse) – Aumai ake ni popoa mā mātou. Anna meile natuke süüa.

tāua – meie kaks, meie mõlemad – Ka wō tāua toli niu ke māvete te āpī? Kas me läheme pärast kooli kookospähkleid korjama?

tātou – meie (koos sinuga) kolm või rohkem – Ko tātou ka wō. Meie läheme.

lāua – nemad kaks – Ko lāua ka wō. Nemad (kaks) lähevad.

lātou – nemad, kolm või rohkem – Ko lātou ka nōnō. Nad jäävad.

Pukapuka keeles esineb reduplikatsioon (sõnatüve täielik või osaline kordumine)

tuki – lööma

tukituki – korduvalt lööma

amo – kandma

amoamo – kandma midagi rasket, vähehaaval

Väga palju on homonüüme:

lima – viis, viies, käsi, looma esijalg

kelekele – neeger, kruus, liiv

ivi – luu; pandanuse vilja südamik, lõpetamata ülesanne, mis inimese muretsema paneb; jutluse kokkuvõte; vimma pidama

mā aku – mulle, mā au – sulle, mā ana – temale, mā ai? – kellele?

Prefiksit waka- kasutatakse verbide moodustamiseks, väljendab jõudmist selleni/saamist selleks, mis asub prefiksi järel:

wakatāne – meheikka jõudma (tāne – mees)

wakaipo – armuma (ipo – armuke, kallim)

Keelenäited

Väljendid:

Pewea – Tere, kuidas sul läheb?

Ko lelei wua – Mul läheb hästi/Kõik on korras

Ata wai wolo – Tere/Tänan sind

Ko ai tō ingoa? – Mis su nimi on?

elepani – elevant

kati – hammustama

I te tamakinga a lua wāwine ia, na kati loa te toe wawine i nā lima o te toe. – Kakluses nende kahe naise vahel hammustas üks teist käest.

Arvsõnad

• Üks – tai, tayi
• Kaks – lua
• Kolm – tolu
• Neli – wā
• Viis – lima
• Kuus – ono
• Seitse – witu
• Kaheksa – valu
• Üheksa – iva
• Kümme – laungaulu

Arvsõnad 11–19 moodustatakse mā + arvsõna, (lühendatud vormist laungaulu + mā + arvsõna) nt:

• Üksteist – mā tai
• Kaksteist – mā lua
• Kuusteist – mā ono
• Seitseteist – mā witu

Kümned moodustatakse lau+arvsõna:

• Kakskümmend – laulua
• Kuuskümmend – lauono
• Seitsekümmend – lauwitu

Kirjaviis

Pukapuka keel kasutab ladina tähestikku

A, E, I, O, U, NG, K, L, M, N, P, R, T, V, W, Y

1980. aastatel võeti keel koolides kasutusele, avaldati sõnaraamat ja 2013. aastal pidi ilmuma ka pukapukakeelne piibel.