Pukapuka keel
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
Pukapuka keel (ka Bukabukan, Pukapukan [1]; Buka Buka, Puka Puka [2]) on Austroneesia hõimkonna Polüneesia keelkonda kuuluv keel.[1]
Keele leviala muuda
Kõneletakse Pukapuka ja Nassau saartel, põhjapoolsetel Cooki saartel, Rarotongal. Ka Austraalias ja Uus-Meremaal. [1]
Kõnelejate arv muuda
Kõnelejaid kokku 2400, Cooki saartel 450 (seisuga 2011), staatus 6b (ohustatud) [1] Kuigi peaaegu kõik inimesed saarel, nii lapsed kui teisest rahvusest abikaasad, räägivad pukapuka keelt, on olemas vähesed kirjalikud allikad. Keel on diglossilises suhtes Cooki saarte maoori keelega, mis on riiklik keel. [1] (diglossia – eri keelte kasutamine vastavalt suhtlussituatsioonile)
Keele struktuur muuda
Sõnajärg:
VSO – verb-subjekt-objekt/ VOS – verb-objekt-subjekt [1]
Kirjas esineb 5 lühikest vokaali /a, e, i, o, u/, 5 pikka vokaali / ā, ē, ī, ō, ū/, vokaal /y/, 9 üksikkonsonanti /k, l, m, n, p, r, t, v, w/ ja üks digraaf /ng/ [3]
Pukapuka keeles esinevad artiklid:
e – vaste inglise keele a, an
E tāne loa kāe lolo. – Ta on üks rumal mees. (ingl k He is a stupid man.)
te – vaste ing k the
nā – vaste the (mitmus) [3]
mitmust väljendatakse häälikupikkuse muutuse ja silbikorduste abil:
matua – täiskasvanu, (lapse)vanem
mātutua – vanemad
matua tāne – isa
matua wawine – ema
wāwine – naised [3]
Isikuliste asesõnade arvukategooriaid on kolm, ainsus, mitmus ja duaal, lisaks tehakse vahet, kas kõnetatav kuulub asesõnaga väljendatavasse gruppi või mitte:
māua – meie kaks (välja arvatud see, kellega räägitakse) (häälikupikkus on oluline; vrd maua – saama, suutma)
mātou – meie, kolm või rohkem (välja arvatud see, kellega räägitakse) – Aumai ake ni popoa mā mātou. Anna meile natuke süüa.
tāua – meie kaks, meie mõlemad – Ka wō tāua toli niu ke māvete te āpī? Kas me läheme pärast kooli kookospähkleid korjama?
tātou – meie (koos sinuga) kolm või rohkem – Ko tātou ka wō. Meie läheme.
lāua – nemad kaks – Ko lāua ka wō. Nemad (kaks) lähevad.
lātou – nemad, kolm või rohkem – Ko lātou ka nōnō. Nad jäävad. [3]
Pukapuka keeles esineb reduplikatsioon (sõnatüve täielik või osaline kordumine)
tuki – lööma
tukituki – korduvalt lööma
amo – kandma
amoamo – kandma midagi rasket, vähehaaval [3]
Väga palju homonüüme:
lima – viis, viies, käsi, looma esijalg
kelekele – neeger, kruus, liiv
ivi – luu; pandanuse vilja südamik, lõpetamata ülesanne, mis inimese muretsema paneb; jutluse kokkuvõte; vimma pidama [3]
mā aku – mulle, mā au – sulle, mā ana – temale, mā ai? – kellele? [3]
prefiksit waka- kasutatakse verbide moodustamiseks, väljendab jõudmist selleni/saamist selleks, mis asub prefiksi järel:
wakatāne – meheikka jõudma (tāne – mees)
wakaipo – armuma (ipo – armuke, kallim) [3]
Keelenäited muuda
Väljendid:
Pewea – Tere, kuidas sul läheb? [4]
Ko lelei wua – Mul läheb hästi/Kõik on korras [4]
Ata wai wolo – Tere/Tänan sind [4]
Ko ai tō ingoa? – Mis su nimi on? [3]
elepani – elevant [3]
kati – hammustama [5]
I te tamakinga a lua wāwine ia, na kati loa te toe wawine i nā lima o te toe. – Kakluses nende kahe naise vahel hammustas üks teist käest. [3]
Arvsõnad muuda
Üks – tai, tayi
Kaks – lua
Kolm – tolu
Neli – wā
Viis – lima
Kuus – ono
Seitse – witu
Kaheksa – valu
Üheksa – iva
Kümme – laungaulu
Arvsõnad 11-19 moodustatakse mā + arvsõna, (lühendatud vormist laungaulu + mā + arvsõna) nt:
Üksteist – mā tai
Kaksteist – mā lua
Kuusteist – mā ono
Seitseteist – mā witu
Kümned moodustatakse lau+arvsõna:
Kakskümmend – laulua
Kuuskümmend – lauono
Seitsekümmend – lauwitu [3]
Kirjaviis muuda
Pukapuka keel kasutab ladina tähestikku
A, E, I, O, U, NG, K, L, M, N, P, R, T, V, W, Y [2]
1980. aastatel võeti keel koolides kasutusele, avaldati sõnaraamat ja 2013. aastal pidi ilmuma ka pukapuka-keelne piibel.
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 [1]http://www.ethnologue.com/language/pkp
- ↑ 2,0 2,1 [2] https://web.archive.org/web/20131021203817/http://www2.ling.su.se/pollinet/facts/puk.html
- ↑ 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 3,10 3,11 [3] https://web.archive.org/web/20131202233501/http://www.massey.ac.nz/~bwhite/PukapukaLexicon/lexicon/
- ↑ 4,0 4,1 4,2 [4] https://web.archive.org/web/20120204112026/http://www.cookislands.org.uk/pukapuka.html
- ↑ [5]https://web.archive.org/web/20131202225313/http://wiki.verbix.com/Languages/Pukapuka#toc3
Vikisõnastiku kategooria: Pukapuka keel |