Passiivilause
Passiivilause on lause, kus mingitel põhjustel tegevussubjekt ei esine grammatilise subjektina, näiteks See pilt on valmis joonistatud; Mängija visati võistkonnast välja.
Aluseta passiivilaused muuda
Aluseta passiivilaused väljendavad alati tegevust, jättes selle tegija ebamääraseks või tõrjudes selle tagaplaanile. Aluseta passiivilaused on dünaamilised, nt Pärast kooli mindi trenni; Kusagil karjutakse. Aluseta passiivilause öeldiseks võib olla nii sihiline kui ka sihitu verb.
- Olevik: Joonistatakse (sihiline verb) pilti; Hüpatakse (sihitu verb)
- Lihtminevik: Joonistati (sihiline verb) pilti; Hüpati (sihitu verb)
- Täisminevik: On joonistatud (sihiline verb) pilti; On hüpatud (sihitu verb)
- Enneminevik: Oli joonistatud (sihiline verb) pilti; Oli hüpatud (sihitu verb)
Aluseta passiivilause öeldis võib esineda ka kujul saama-verbi ainsuse 3. pööre + tud-kesksõna, nt Kavandi kallal saab/sai kõvasti tööd tehtud. Selliseid lauseid kasutatakse siis, kui tahetakse osutada iseenda (s.o kõneleja) osalemisele tegevuses ilma ennast otse nimetamata.
Alusega passiivilaused muuda
Alusega passiivilaused väljendavad pigem seisundit, millesse tegevusobjekt on mingi tegevuse tulemusel sattunud. Alusega passiivilaused on staatilised.
- Olevik: Aknad (alus) on avatud (tulemus)
- Lihtminevik: Aknad (alus) olid avatud (tulemus)
- Täisminevik: Aknad (alus) on olnud avatud (tulemus)
- Enneminevik: Aknad (alus )olid olnud avatud (tulemus)