Karl Haushofer

Saksamaa filosoof
Karl Haushofer

Karl Ernst Haushofer (27. august 1869 München13. märts 1946 Pähl) oli saksa sõjaväelane, Müncheni ülikooli õppejõud, filosoofiadoktor ja geopoliitik.

EluluguRedigeeri

1887. aastal astus Haushofer Baieri armeesse. Ta oli kaadrisõjaväelane ning lõpetas ka sõjaväeakadeemia. Alates 1903. aastast õpetas ta sõjakoolis sõjaajalugu.[1]

1908–1910 oli Haushofer vaatleja Jaapani sõjaväe juures.[2]

I maailmasõjas oli ta staabis, hiljem oli diviisiülem ja kindralmajor.[2] 1919. aastal läks ta erru.

MentorinaRedigeeri

Karl Haushofer oli Rudolf Heßi õpetaja ja sõber, kuid ta ei pidanud enda vaateid natsionaalsotsialistlikeks. Pärast Heßi lendu Suurbritanniasse 1941. aastal kaotas Haushofer oma poliitilise mõju.[viide?]

ÕppejõunaRedigeeri

Erialalt oli Haushofer geograaf ja 1913. aastast filosoofiadoktor. Haushofer oli Müncheni ülikooli geograafia õppejõud. 1921. aastast oli ta auprofessor, 1933. aastast korraline professor ja 1939. aastast emeriitprofessor. Ta oli ka geopoliitika seltsi esimees.[2]

Haushoferi assistent Müncheni ülikoolis oli hilisem Adolf Hitleri isiklik jurist Hans Frank.[3]

1934–1937 oli ta Saksa Akadeemia senaator.

NSDAP ja maailmavaatedRedigeeri

Haushoferi järgi on geopoliitika riigi geograafiline teadvus.

Haushofer propageeris BerliiniMoskvaTōkyō telge ja pidas valeks Venemaa ründamist.

Mitu autorit on rõhutanud Haushoferi ja NSDAP-i liidrite vahelisi sidemeid[4]. Samuti on Haushoferi ja Hitleri koostööd nimetatud lähedaseks ajal, kui Hitler kirjutas raamatut "Mein Kampf". Haushofer eitas Hitleri abistamist raamatu kirjutamisel ning väitis, et sai raamatust teada alles siis, kui see oli juba trükki läinud. Ometi on raamatus hulgaliselt Haushoferi ideid, millest Hitler varasemates kõnedes ei olnud rääkinud: eluruum, apelleerimine rahvuse eluala loomulikele piiridele, maa- ja merejõu tasakaalustamine ning sõjalise strateegia geograafiline analüüs.

Haushofer oli Hitlerile lojaalne ja tegi aeg-ajalt juudivastaseid märkusi, kuid tema juudivastasus polnud kuigi tugev, tema abikaasagi oli pooleldi juut. Rassilisest ettemääratusest rohkem uskus ta sotsiaaldarvinismi. Haushofer ei astunud kunagi NSDAP-i liikmeks ja väljendas arvamusi, mis ei olnud partei liiniga kooskõlas.

1941. aastast kuulas Gestapo teda korduvalt üle. 1944. aastal oli ta ka lühikest aega vangis.[2]

 
Karl Haushofer ja Rudolf Hess

Haushofer õppis mõnda aega Georgi Gurdžijevi juures zen-budismi.

Haushoferi poeg Albrecht Haushofer (7. jaanuar 1903, München - 2. aprill 1945, Berliin[5]) oli segatud 20. juuli mässukatsesse ja hukati selle eest. Haushofer saadeti Dachau koonduslaagrisse, kus ta viibis kaheksa kuud, kuni kõik koonduslaagri vangid vabastati. Tema teine poeg Heinz Haushofer ja pojapoeg vangistati kaheks ja pooleks kuuks.

Kui 1946. aastal süüdistati välisajakirjanduses Haushoferit natsionaalsotsialistide ekspansioonipoliitika eest vastutamises, sooritas 76-aastane teadlane koos oma naisega enesetapu.

ViitedRedigeeri

  1. Henrik Eberle, Matthias Uhl, "Hitleri toimik. NKVD salajane ettekanne Jossif Stalinile, koostatud Hitleri isikliku adjutandi Otto Günsche ja kammerteener Heinz Linge ülekuulamise protokollide põhjal Moskvas 1948/1949", 2006, lk 439.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Eberle ja Uhl (2006), lk 437.
  3. Eberle ja Uhl (2006), lk 420.
  4. Michael FitzGerald, "Storm Troopers of Satan" (Robert Hale, 1990); Michael FitzGerald, "Adolf Hitler: A Portrait" (Spellmount, 2006); James Webb, "The Occult Establishment" (Richard Drew, 1981); Dusty Sklar, "The Nazis and the Occult" (Dorset Press, 1977)
  5. Eberle ja Uhl (2006), lk 436.

VälislingidRedigeeri