Ava peamenüü
Hans Frank 1939. aastal

Hans Michael Frank (23. mai 1900 Karlsruhe, Baden, Saksamaa – 16. oktoober 1946 Nürnberg (hukati)) oli natsionaalsotsialistliku Saksamaa poliitik, minister, Riigipäeva ja NSDAP liige, advokaat, Hitleri isiklik jurist ja Poola kindralkuberner.

Sisukord

EluloolistRedigeeri

Hans Frank sündis Karlsruhes advokaat Karl Franki (18691945) ja tema naise Magdalena Buchmaie pojana. Frankil oli vanem vend Karl Jr. ja noorem õde Elisabeth.[1]

Ta lõpetas Münchenis gümnaasiumi. 1918. aastal läks vabatahtlikuna sõjaväeteenistusse[2][3], kuid sõjategevuses ta ei osalenud[viide?].

Pärast Esimese maailmasõja lõppu ühines Frank Franz Ritter von Eppi Eppi vabakorpusega. 1919. aastal osales Baieri Nõukogude Vabariigi mahasurumises. Temast sai Müncheni Ülikooli üliõpilane, Karl Haushoferi assistent.[2]

1920. astus Thule ühingusse, seal tutvus Anton Drexleriga. Samal aastal astus Hans Saksa Töölisparteisse, mis oli Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei eelkäija.[4]

Aastatel 19191923 õppis õigus- ja majandusteadust Müncheni, Kieli ja Viini Ülikoolis.

1923. aasta septembris astus Hans Frank SA-sse. Sama aasta 9. novembril osales Feldernhalle juures Hitler-Ludendorffi putšis ja põgenes mõneks kuuks Austriasse [5], kuid naasis ja lõpetas 1924. aastal Kieli Ülikooli õigusteaduskonna[2] Dr. jur. (Winheller 2017)

Väitekirja "Die öffentliche Juristische Person – Ein Beitrag zur Lehre des Merkmals der öffentlichen Rechtsperson" kaitses ta 1924. aastal Kieli Ülikoolis, lõplikud riigieksamid, selleks et Münchenis õigusteadust praktiseerida, sooritas 1926. aastal.[6]

1925. aastal astus taas kord NSDAP-sse (nr 14), kuid lahkus sealt 1926. aastal.[2]. Seejärel töötas ta juristina. 1926. aastal astus ta ajutiselt NSDAP-st välja. Ta põhjendas seda sammu erimeelsustega partei poliitikaga Lõuna-Tirooli suhtes. 1927. aastal asus tööle Müncheni Tehnikakõrgkooli assistendina, kuid avas ka advokaadipraksise ja töötas advokaadina ning taasühines NSDAP-ga (nr 40079 [2]) 1928. aastal asutas ta Natsionaalsotsialistliku Saksa Juristide Liidu[2] ja oli kuni 1936 aastani selle esimees. 1929. aastal nimetas Hitler ta Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei üleriigilise õigusosakonna juhatajaks.[2]

Hans tegi NSDAP-s kiiret tippjuristi karjääri ning 1933. aastaks oli ta esindanud parteid üle 2400 protsessil, sealhulgas Hitleri vastu tekitatud isiklikke protsesse ligi 150[7] protsessis.

Alates 1930. aastast oli ta Riigipäeva liige.

1931. aastast SA-Gruppenführer 1931. aastal sai ta ülesandeks lükata ümber kuulujutud Hitleri juudi päritolu kohta. Frank sai võimaluse tutvuda selliste dokumentidega Hitleri päritolu kohta, mis hiljem jäljetult kadusid. Hiljem eitas Frank küll võimalust, et Hitler oleks osaliselt juudi päritolu olnud.

Natsionaalsotsialistide võimuhaaramise järel sai Dr.jur. Hans Frankist 1933. aasta märtsis Baieri justiitsminister.[2] Sellesse ametisse jäi ta kuni 1934. aasta detsembrini. 1933. aastal sai ta ka Reichsleiteri ametikoha. 1934. aasta detsembris sai ta Saksamaa valitsuses portfellita ministriks.[2][8]

 
Hans Frank (keskel) sõdijaterivi kontrollimas, Poola 1939

Saksamaa kallaletung PoolaleRedigeeri

  Pikemalt artiklis Poola Teises maailmasõjas., Kindralkubermang

15. septembril 1939, kaks nädalat pärast Saksamaa kallaletungi Poolale, määras A. Hitler Hans Franki okupeeritud Poolat juhtima. 26. oktoobril 1939 määrati Frank okupeeritud Poola aladele loodud Kindralkubermangu kindralkuberneriks.[9] 1939. aasta novembris sai tema residentsiks Waweli loss Krakówis. Ajades suhteliselt karmikäelist poliitikat poolakate suhtes[viide?] sattus ta siiski vastuollu SS-i juhtkonnaga.

Poolas oleku ajal anti talle SS-Obergruppenführeri volitused ja juhtis seega SS-i üksusi Poolas. Tema juhendas ja oli seega kaasvastutav juutide ja mitmete teiste rahvusrühmade segregatsiooni eest getodesse, nagu Varssavi geto, aga ka sunnitöö tegevuskavade loomise eest.

1940. aasta mais olevat Hans Frank tellinud Poola intelligentsi ja vastupanuliikujate "likvideerimise".

Teda peetakse kaasvastutavaks sadada tuhandete poolakate mõrvamises, nende omandi võõrandamsies ja ligi miljoni poolaka deporteerimises Saksa tehastesse sunnitöölisteks.

1942. aastal kaotas ta väljaspool Poolat oma poliitilist võimu, kuna kemples teise SS-i liikme Friedrich Wilhelm Krügeriga ja see olevat Hitlerit nörritanud.

Ta taotles Hitlerilt korduvalt enda kindralkuberneri ametikohalt vabastamist, kuid seda talle ei võimaldatud. Kindralkubermangust põgenes Hans Frank 17. jaanuaril 1945. 3. mail 1945 langes ta Baieris Ameerika vägede kätte vangi[10].

KohtualusenaRedigeeri

Nürnbergi protsessil mõisteti Hans Frank inimsusvastaste kuritegude eest 1. oktoobril 1946 surma.[11] Ta hukati 16. oktoobril 1946 poomise teel.[12]

MemuaaridRedigeeri

Hukkamise ootel hakkas Hans memuaare kirjutama, Im angesicht des galgens, milles väitis, et 1930. aastal tellinud Adolf Hitler teda oma tundmatut isapoolset vanaisa uurima. Hitleri perekonnalugu uurima ajendas 1930. aastal William Patrick Hitleri väljapressimiskiri, mille kohaselt olevat ta ähvardanud avaldada häbistavat materjali.

Franki kinnituse kohaselt avastanud ta, et Hitleri tundmatu vanaisa oli austria juut Frankenberger. Tema majapidamises töötanud Hitleri vanaema Maria Anna Schicklgruber teenijannana. Maria sünnitas 7. juunil 1837 Stronese majas nr 13 Austria paikkonnas Waldviertelis poja Aloisi. Hitleri vanaema abiellunud hiljem Johann Georg Hiedleriga. Alois viinud oma sünnitunnistuse kohaliku preestri juurde. Preester nõustunud "lünka" ebaseaduslikult täitma, kuid Hiedleri asemel kirjutanud tema perekonnanime üles kui Hittler.(Delaforce 2010:127)[13]

IsiklikkuRedigeeri

2. aprillil 1925 abiellus Frank Brigitte Herbstiga (sünd Brigitte Frank, 29. detsember 1895 Eitorf9. märts 1959 München), keda Poolas hüüti "Poola kuningannaks" ("Königin von Polen"). Peres sündis viis last: Sigrid (1927), Norman (1928), Brigitte (1935), Michael (1937) ja Niklas Frank (sünd 9. märtsil 1939). Niklas on oma perekonnast kirjutanud mitu raamatut.

1942. aastaks oli Brigitte jõudnud truudust murda, abielu muutus õnnetuks ja lahutati.

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri