Ava peamenüü
Dachau koonduslaagri vahitorn B (aprill 1945)

Dachau koonduslaager (saksa keeles Konzentrationslager Dachau) oli koonduslaager, mis tegutses 1933. aasta märtsist kuni 29. aprillini 1945 Saksamaal Müncheni lähedal.

Alguses hoiti seal natsionaalsotsialismi poliitilisi vastaseid (teisitimõtlejaid), hiljem lisandusid saksa ja austria kurjategijad, juudid, homoseksuaalsed inimesed, Jehoova tunnistajad, seejärel välismaalased Saksamaa okupeeritud aladelt jpt.

1933. aastal laskis Heinrich Himmler (NSDAP; Reichsführer-SS) rajada laagri Dachau linna endisse laskemoonavabrikusse.

Propagandafoto: Heinrich Himmler (2. vasakul) ja tema kõrval Rudolf Heß (2. paremal) laagriinpektsiooni ajal 1936. aastal
Koonduslaagrite vangide eraldustunnused; õppematerjal SS-lastele

Dachau koonduslaagri personalRedigeeri

 
Adolf Eichmann kohtualusena 1961

KomandandidRedigeeri

Teised töötajadRedigeeri

SS ja tsiviilarstidRedigeeri

Eleonore Baur

(7. september 1885 Kirchdorf18. mai 1981 Oberhaching) teatakse ka õde Pia ja Dachau valge daami nime all, oli "fanaatiline natsionaalsotsialist" ja Adolf Hitleri sõbratar, tema sõprus Hitleriga sai alguse 1920. aastal. Bauril olid Dachau koonduslaagris SS-Oberführer'i volitused. Koos doktor Schillingiga olevat ta olnud isiklikult malaaria inimkatsete juures. Koonduslaagris viibinud vangide suguelundite külge riputati eksperimendi käigus toosid malaariasääskedega. Õde Piale olevat jäänud arusaamatuks miks neid kohe maha ei notita. (Leutheusser, 12:2003[6])

SS vangivalvurite ülespoomineRedigeeri

1946. aasta mais poodi üles 8 endist Dachau koonduslaagri SS-lasest vangivalvurit.[7]

 
Dachau koonduslaagri krematoorium töös
 
Dachau koonduslaagri krematoorium muuseumieksponaadina

Vangid (osaline)Redigeeri

Dachau koonduslaagris hoiti vangistuses ühtekokku 200 000 vangi. Laager toimis "suretamispaigana". SS laskis paljud dokumendid hävitada, mistõttu võivad andmed vangide suremuse kohta olla puudulikud; kirjalikult on tõendatud 32 009 vangi surm. Praegused ajaloouuringud lähtuvad 41 500 mõrvatust.[8]

PoliitikudRedigeeri

Dachau koonduslaagri inimkatsedRedigeeri

Selles koonduslaagris viis SS-Hauptsturmführer dr Kurt Plötner vangidega läbi katseid. Vangide teadmata manustati neile meskaliini (looduslikult peioote-uimakaktuses esinev aine), selgitamaks välja, kas ajupesu kaudu oleks võimalik ülekuulamisel paremaid tulemusi saavutada (Ohler, 209:2017). Kuid ameeriklaste sissetungi tõttu ei saanud Plötner oma katsete sarja lõpetada. Ameeriklased konfiskeerisid Plötneri andmed ja edaspidi viidi katseid läbi Washingtonis Mereväe Meditsiiniuuringute instituudis Charles Savage'i, ka Harvardi arstiteadlase Henry K. Beecheri juhendamisel koodnime en:Project CHATTER ('projekt lobisemine') all (Ohler, 209:2017).

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Dachau concentration camp seisuga 25.10.2017.

ViitedRedigeeri

  1. "The Nizkor Project". transcript from the 1961 Eichmann trial. Shofar FTP archive and the Nizkor project. Vaadatud 2.02.2009. 
  2. "people/e/eichmann.adolf/transcripts/Sessions/Session-075-05". transcript from the 1961 Eichmann trial. Shofar FTP archive and the Nizkor project. Vaadatud 2.02.2009. 
  3. "The Trial of German Major War Criminals Sitting at Nuremberg, Germany 4th April to 15th April, 1946: One Hundred and Eighth Day: Monday, 15th April, 1946 (Part 1 of 10)". the Nizkor Project. 1991–2009. Vaadatud 25.10.2017. 
  4. Klee, Kulturlexikon, S. 227.
  5. Preston, John (21.05.2008). "The original Indiana Jones: Otto Rahn and the temple of doom" (en-GB keeles). ISSN 0307-1235. Vaadatud 25.10.2017. 
  6. Ulrike Leutheusser, "Hitler ja naised", Huma kirjastus 2003. aastal; saksa keelest tõlkinud Kersti Kittus. Originaali pealkiri "Hitler und die Frauen", 2001. Deutsche Verlags-Anstalt GmbH.
  7. "14 More Die for Crimes at Dachau". The Montreal Gazette. 30.05.1946. Vaadatud 25.10.2010. 
  8. Zahlenangabe der Gedenkstätte

KirjandusRedigeeri

Selles artiklis on kasutatud saksakeelset artiklit de:KZ Dachau seisuga 26.09.2017.