Johannes Heesters

Johan Marius Nicolaas Heesters (5. detsember 1903 Amersfoort, Holland24. detsember 2011 Starnberg, Saksamaa) oli näitleja ja laulja.

Johannes Heesters
Johannes Heesters.jpg
Johannes Heesters, märts 2006
Sünninimi Johan Marius Nicolaas Heesters
Sünniaeg 5. detsember 1903
Sünnikoht Amersfoort, Holland
Surmaaeg 24. detsember 2011 (108-aastaselt)
Surmakoht Starnberg, Saksamaa
Johannes Heesters (1919)

Tema lavakarjäär algas 1921. aastal ja filminäitlejakarjäär 1924. aastal filmiga "Hollandi tsirkus" ("Cirque hollandais") ning kestis surmani. Alates 1930. aastate keskpaigast oli ta peaaegu eranditult tegev saksa keeleruumis, kus oli tuntud peamiselt näitlejana.

NoorusRedigeeri

Heesters sündis Hollandis pere neljast pojast noorimana. Tema isa Jacobus Heesters (1865–1946) oli kaubareisija ja ema Geertruida Jacoba van den Heuvel (1866–1951) oli koduperenaine.

Heesters, kes elas lapsena aastaid Baierimaal vanaonu juures, valdas vabalt saksa keelt.[1] 16-aastaselt otsustas ta saada näitlejaks ja lauljaks ning hakkas võtma hääletunde. Ta pühendus Viini operetile ja debüteeris Viini laval 1934. aastal Carl Millöckeri kolmevaatuselises operetis "Kerjusüliõpilane" ("Der Bettelstudent").

Elu SaksamaalRedigeeri

Heesters kolis 31-aastaselt 1935 oma perekonnaga alaliselt Saksamaale.

Saksamaal esines Heesters Adolf Hitlerile ja külastas Dachau koonduslaagrit, mis muutis ta Hollandis paljudele vastumeelseks[2]. Joseph Goebbels lisas Heestersi Saksa Riigile eriti vajalike kultuuritegelaste nimekirja (Gottbegnadeten list), kes olid vabastatud sõjaväeteenistusest[3]. Heesters oli loendis ainus välismaalane, kõige kauem elanu ja viimasena ellujäänu.

Heesters annetas natsionaalsotsialistliku Saksamaa relvatööstusele raha[4]. See tekitas 1970. aastate lõpus ühiskonnas suurt pahameelt. Heesters eitas ise alati raha annetamist, ehkki see on dokumentaalselt hästi tõendatud.[5]

Heestersi sõprade seas oli mitmeid kõrgeid riigiametnikke ja SS-ohvitsere,[6] ta esines sageli Hitlerile ja Göringile[7] ning oli Hitleri lemmiknäitleja[8][9]. Heesters jätkas esinemist Saksa sõjaväelastele nende laagrites ja kasarmutes kuni teise maailmasõja lõpuni[10]. Tõendusmaterjalist hoolimata eitas Heesters ise siiski alati koonduslaagrite külastamist.

EraeluRedigeeri

 
Johannes Heesters Franz Joseph I rollis

Heestersil oli esimese abikaasa Louisa Ghijsiga, kellega ta abiellus 1930. aastal, kaks tütart. Pärast abikaasa surma 1985. aastal abiellus ta 1992. aastal uuesti. Heestersi teine abikaasa Simone Rethel (sündinud 1949) on Saksa näitlejanna, kunstnik ja fotograaf. Tema noorem tütar Nicole Heesters on saksa keeleruumis tuntud näitlejanna ja seda on ka tema tütretütar Saskia Fischer.

1. jaanuaril 2008 kukkus ta Tiroolis oma suvilas mõneastmelisest trepist alla ja murdis kaks roiet.[11]

Detsembris 2010 teatas 107-aastane Heesters, et on tänu oma 61-aastasele abikaasale loobunud suitsetamisest: "Tegin seda armastuse, oma imelise naise nimel. /.../ Peaksin tema jaoks olemas olema nii kaua kui võimalik."[12]

Ta haigestus äkki ja raskelt 29. novembril 2011 ning toimetati palavikuga haiglasse, kus talle paigaldati südamerütmur ning kust ta lubati nädal hiljem pärast edukat taastumist koju. 17. detsembril pidi ta taas haiglasse minema, kus ta sai insuldi ja suri samas sama aasta jõululaupäeval.

DiskograafiaRedigeeri

Albumid
  • 1965 – Jetzt geh' ich ins Maxim
  • 2003 – Ich werde 100 Jahre alt
Singlid
  • 1937 – "Ich werde jede Nacht von ihnen träumen"
  • 1939 – "Musik, Musik, Musik" (peaosas Marika Rökk)
  • 1941 – "Liebling, was wird nun aus uns beiden"
  • 1941 – "Man müßte Klavier spielen können"
  • 1949 – "Das kommt mir spanisch vor"
  • 1949 – "Tausendmal möchte' ich dich küssen"
  • 1998 – "Ich werde 100 Jahre alt" (laul)
  • 2007 – "Generationen" (peaosas Claus Eisenmann)

TunnustusRedigeeri

  • 1984 – Baieri Teeneteorden
  • 1993 – Berliini Teeneteorden
  • 1999 – Viini linna aumärk
  • Bambi (auhind) – 1967, 1987, 1990, 1997, 2003, 2007, 2008, 2009, 2010, 2011
  • 2001 – Platinum Romy (TV auhind)
  • 2003 – Kuldne Kaamera (Saksamaa)

FilmograafiaRedigeeri

  • 1924 – "Cirque hollandais"
  • 1934 – "Bleeke Bet"
  • 1935 – "De vier Mullers"
  • 1936 – "Die Leuchter des Kaisers"
  • 1936 – "Der Bettelstudent"
  • 1936 – "Das Hofkonzert"
  • 1937 – "Wenn Frauen schweigen"
  • 1937 – "Gasparone"
  • 1938 – "Nanon"
  • 1938 – "Immer wenn ich glücklich bin..!"
  • 1939 – "Hallo Janine!"
  • 1939 – "Das Abenteuer geht weiter"
  • 1939 – "Meine Tante – "Deine Tante"
  • 1940 – "Liebesschule"
  • 1940 – "Die lustigen Vagabunden"
  • 1940 – "Rosen in Tirol"
  • 1941 – "Immer nur … Du!"
  • 1941 – "Jenny und der Herr im Frack"
  • 1941 – "Illusion"
  • 1942 – "Karneval der Liebe"
  • 1944 – "Es lebe die Liebe"
  • 1944 – "Glück bei Frauen"
  • 1944 – "Es fing so harmlos an"
  • 1944 – "Frech und verliebt" (1948)
  • 1946 – "Die Fledermaus" (1946)
  • 1946 – "Renée / Renée XIV. Der König streikt"
  • 1947 – "Wiener Melodien"
  • 1949 – "Liebe Freundin"
  • 1950 – "Wenn eine Frau liebt"
  • 1950 – "Hochzeitsnacht im Paradies"
  • 1951 – "Professor Nachtfalter"
  • 1951 – "Tanz ins Glück"
  • 1951 – "Die Csardasfürstin"
  • 1952 – "Im weißen Rößl"
  • 1953 – "Die geschiedene Frau"
  • 1953 – "Die Jungfrau auf dem Dach"
  • 1953 – "Schlagerparade"
  • 1953 – "Hab' ich nur Deine Liebe"
  • 1954 – "Stern von Rio"
  • 1955 – "Bel-Ami"
  • 1955 – "Gestatten, mein Name ist Cox"
  • 1956 – "Ein Herz und eine Seele / …und wer küßt mich"
  • 1956 – "Opernball"
  • 1956 – "Heute heiratet mein Mann"
  • 1957 – "Bel Ami. Der Frauenheld von Paris"
  • 1957 – "Viktor und Viktoria"
  • 1957 – "Von allen geliebt"
  • 1958 – "Bühne frei für Marika!"
  • 1958 – "Besuch aus heiterem Himmel / Jetzt ist er da aus USA"
  • 1958 – "Frau im besten Mannesalter"
  • 1959 – "Die unvollkommene Ehe"
  • 1960 – "Am grünen Strand der Spree" (TV, 5. osa)
  • 1961 – "Junge Leute brauchen Liebe"
  • 1968 – "Unsere liebste Freundin" (TV)
  • 1973 – "Hallo, Hotel Sacher…Portier" (TV, 2. jagu)
  • 1974 – "Hochzeitsnacht im Paradies" (TV)
  • 1980 – "Liebe bleibt nicht ohne Schmerzen" (TV)
  • 1982 – "Sonny Boys" (TV) (Carl-Heinz Schroth)
  • 1984 – "Die schöne Wilhelmine" (TV neljaosaline seriaal)
  • 1985 – "Otto" (Film)
  • 1991 – "Altes Herz wird nochmal jung"
  • 1993 – "Zwei Münchner in Hamburg"
  • 1994 – "Silent Love" (lühifilm)
  • 1995 – "Grandhotel"
  • 1996 – "Ein gesegnetes Alter" (TV)
  • 1999 – "Theater: Momo" (TV)
  • 2001 – "Otto – Mein Ostfriesland und mehr" (TV)
  • 2003 – "Zurück ins Leben"
  • 2008 – "1½ Ritter – Auf der Suche nach der hinreißenden Herzelinde"
  • 2008 – "Wege zum Glück"
  • 2011 – "Ten" (lühifilm)

ViitedRedigeeri

  1. Peter Czada/Günter Große: Comedian Harmonists. Ein Vokalensemble erobert die Welt, p. 15, Edition Hentrich, Berlin 1993; ISBN 978-3-89468-082-4
  2. "Nazi-era singer returns to stage". BBC News. 17.02.2008. Vaadatud 17.02.2008. 
  3. "Goebbels' Gottbegnadeter" by Alfred Wagner, Jüdische Allgemeine (11.12.2008)
  4. Ross, Beatrix (2003). Johannes Heesters, Beatrix Ross: Johannes Heesters. Auch hundert Jahre sind zu kurz. Germany: Langen/Müller. lk 234. ISBN 3-7844-2934-3. 
  5. Trimborn, Jürgen (2005). Der Herr im Frack – Johannes Heesters. Germany: Aufbau-Taschenbuchverlag. lk 326. ISBN 3-7466-2153-4. 
  6. Jürgen Trimborn Der Herr im Frack, Johannes Heesters: Biographie, p.?
  7. "Felicitatie", letter to the editor of De Volkskrant by Jules Huf (20 December 2003)
  8. "De favoriet van Hitler", Metro (Netherlands), quoted at Koelman.com (14 February 2008)
  9. Hanna Inber Win, "Johannes Heesters: Singer Known As Hitler's Favorite Has Libel Case Thrown Out", The Huffington Post, 21 December 2008
  10. Anna Reimann "Johannes Heesters – KZ-Besuch ohne Gesang?" Der Spiegel, 22. august 2006
  11. "Johannes Heesters geht es besser", Der Spiegel (2. jaanuar 2008)
  12. "Actor Johannes Heesters Quits Smoking – at age 106", Eric Kelsey, Reuters, 3. detsember 2010

VälislingidRedigeeri