Kahelehine bergeenia
See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2018) |
Kahelehine bergeenia (Bergenia crassifolia) on bergeenia perekonda, kivirikuliste sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
| Kahelehine bergeenia | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Katteseemnetaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Kivirikulaadsed Saxifragales |
| Sugukond |
Kivirikulised Saxifragaceae |
| Perekond |
Bergeenia Bergenia |
| Liik |
Kahelehine bergeenia |
| Binaarne nimetus | |
|
Bergenia crassifolia Fritsch | |
| Sünonüümid | |
|
Bergenia bifolia Moench | |
MorfoloogiaRedigeeri
Kuni 50 cm kõrguse taime varred on jämedad ja paljad. Lehed uurmise kodarikuna, läikivad, nahkjad, talvituvad, ümardunud või laielliptilised, 15–30 cm pikad ja kuni 30 cm laiad, pikarootsulised, vahel südaja alusega. Õied mõlemasugulised, tipmistes kännasjastes õisikutes. Tupp viietine, tupplehed alusel liitunud, tipmed kuni 4 mm pikad. Kroon kellukjas, viietine, lahkehine; kroonlehed punakaslillad, äraspidimunajad.
KasvatamineRedigeeri
Kaheleheline bergeenia on aedades, sageli kiviktaimlates kasvatatav, Siberist pärinev mitmeaastane ilutaim. Õitseb mais ja juunis.
Kasutamine ravimtaimenaRedigeeri
Droogiks kasutatakse juurikaid – rhizoma Bergeniae. Juunis või juulis kaevatakse juurikad välja, puhastatakse mullast ja peentest juurtest, pestakse, lõigatakse pikuti lõhki ja kuivatatakse. Piiratud ulatuses kasutatakse ka kahelehelise bergeenia lehti. Droog sisaldab 15–28% parkaineid, mis enamikus kuuluvad pürogallogruppi, ja vabu polüfenoole. Juurikais on ka isokumariin-glükosiidi bergebiini, rohkesti tärklist ja suhkruid. Rohkesti parkaineid sisaldavad ka lehed, peale selle vaba gallushapet, kuni 22% arbutiini ja 2–4% vaba hüdrokinooni. Kahelehelise bergeenia preparaate, peamiselt vedelekstrakti – extractum Bergeniae fluidum – kasutatakse koliitide korral, günekoloogilises praktikas verejooksu sulgeva vahendina ning igemepõletiku vastu.
AllikasRedigeeri
- "Eesti NSV ravimtaimed"