Jaroslav Krejčí (politoloog)

 See artikkel on ühiskonnateadlasest; tema isa, 20. sajandi esimese poole õigusteadlase ja poliitiku kohta vaata artiklit Jaroslav Krejčí (poliitik); ajaloolase ja filosoofi kohta vaata artiklit Jaroslav Krejčí (filosoof).

Jaroslav Krejčí (13. veebruar 1916 Polešovice16. veebruar 2014 Lancaster) oli tšehhi ühiskonnateadlane, politoloogia ja kultuurisuhete ekspert.

Aastatel 19351939 õppis ta Prahas Karli Ülikoolis õigusteadust. Seejärel töötas Kaubanduse Keskliidus, kus tegeles kaubandusõiguse küsimustega. Saanud 1945. aastal doktorikraadi õigusteaduses, töötas ta 1949.aastani Riiklikus Plaanikomitees. Aastatel 19471948 oli ta Plaanikomitee esimehe sekretär. Huvitudes makromajanduse küsimustest, täiendas ta end Praha Ühiskonnauuringute Kõrgkoolis. Aastatel 19501953 töötas ta Tšehhoslovakkia Riigipanga dokumentatsiooniosakonnas.

Krejčí arreteeriti 1954. aastal süüdistatuna kommunistliku režiimi vastases tegevuses ja kohus mõistis ta kümneks aastaks vangi. Ta kandis karistust nii vanglas kui ka töölaagrites, tegi sunnitööd kivisöekaevanduses ja klaasivabrikus. Amnesteeriti mais 1960, kuid tal ei võimaldatud töötada erialasel tööl, mistõttu ta töötas algul lihttöölise ja hiljem raamatupidajana. Töö kõrvalt õppis iseseisvalt aasia rahvaste ajalugu ja religiooni. 1968. aastal töötas ta lühikest aega Tšehhoslovakkia Teaduste Akadeemia arhitektuuriteooria ja inimkeskkonna kabinetis. Sama aasta augustis Krejčí emigreerus, esialgu Austriasse ja järgmisel aastal Suurbritanniasse.

Tema teadustegevus jäigi edaspidi seotuks peamiselt Suurbritanniaga, kus ta oli 1969. aastast Lancasteri Ülikooli õppejõud. Kuid ta töötas ka Saksamaa uuringute, Euroopa uuringute ja religiooniloo osakonnas. Aastatel 19761983 oli ta Lancasteri Ülikooli professor. Pärast emerituuri jäämist 1983. aastal jätkas ta õpetamist Lancasteri Ülikooli Euroopa keelte ja kultuuride osakonnas.

Kodumaaga taastas ta sidemed pärast kommunistliku režiimi langust ja iseseisva Tšehhi Vabariigi teket, elades 1990. aastast vaheldumisi Prahas ja Lancasteris. Aastatel 19931999 oli ta Olomoucis asuva Palacký Ülikooli poliitika ja Euroopa uuringute osakonna külalisprofessor. 1994. aastast töötas Krejčí Tšehhi Vabariigi Teaduste Akadeemia filosoofia instituudis ja 1995. aastast pidas külalisprofessorina loenguid Praha Karli Ülikooli konstitutsiooniõiguse osakonnas.

Jaroslav Krejčí pälvis muude autasude seas medali võitluse eest natsismi vastu (1946), Tšehhi Vabariigi presidendi autasu (1998), Josef Hlávka medali (2003) ja Societas Scientiarum Bohemica medali teenete eest teaduse arendamisel (2006).

Temalt ilmus teaduspublikatsiooni eri teemadel. 1983. aastal ilmunud teoses "Great Revolutions Compared" võrdles ta kuut olulisemat revolutsiooni maailma ajaloos. Hiljem laiendas ta oma analüüsi ja teooriat ka pärast Teist maailmasõda toimunud revolutsioonidele Mehhikos ja Iraanis. Tunnustust pälvis tema töö ühiskondlike struktuurimuutuste uurimisel ja analüüsimisel Tšehhoslovakkia, Poola ja Jugoslaavia näitel. Krejčí uurimistöö hõlmab politoloogia, sotsioloogia, ajaloo, kultuuriteooria, filosoofia ja makromajanduse küsimusi.

Teosed muuda

Allpool on valik Jaroslav Krejčí olulisematest monograafiatest. Eesti keelde ei ole siiani tema tekste tõlgitud.

  • "Důchodové rozvrstvení" (Sissetulekute jagunemine, 1947)
  • "Social Change and Stratification in Postwar Czechoslovakia" (Ühiskondlik muutus ja kihistumine sõjajärgses Tšehhoslovakkias, 1972)
  • "Social Structure in Divided Germany" (Ühiskondlik struktuur jagatud Saksamaal, 1976)
  • "National Income and Outlay in Czechoslovakia, Poland and Yugoslavia" (Riiklikud tulud ja kulud Tšehhoslovakkias, Poolas ja Jugoslaavias, 1982)
  • "Great Revolutions Compared, the Search for a Theory" (Suurte revolutsioonide võrdlus: teooria otsingud, 1983)
  • "Czechoslovakia at the Crossroads of European History" (Tšehhoslovakkia Euroopa ajaloo ristteel, 1990)
  • "The Civilizations of Asia and the Middle East before the European Challenge" (Aasia ja Lähis-Ida tsivilisatsioonid silmitsi Euroopa väljakutsega, 1990)
  • "The Human Predicament, Its Changing Image" (Vaesus inimühiskonnas ja selle muutumine, 1993)
  • "Society in a Global Perspective" (Ühiskond globaalses perspektiivis, 1993)
  • "Czechoslovakia 1918–1922" (Tšehhoslovakkia 1918–1922, 1996)
  • "České křižovatky" (Tšehhi ristteed, 2001)
  • "Postižitelné proudy dějin" (Ajaloo arusaadavad voolud, 2002)
  • "The Paths of Civilization" (Tsivilisatsiooni rajad, 2004)