Jan Gamarnik

Jan Gamarnik (vene Ян Борисович Гамарник; sünninimi Jakov Tsudikovitš Gamarnik, vene Яков Цудикович Гамарник; 14. juuni (2. juuni vkj) 1894 Žõtomõr – 31. mai 1937 Moskva) oli juudi rahvusest Nõukogude riigitegelane ja sõjaväelane.

Jan Gamarniku portree 1964. a. Nõukogude Liidu postmargil

Jan Gamarnik esinemas mereväelastele 1933. aastal

Jan Gamarnik lõpetas gümnaasiumi 1913. aastal ja töötas seejärel koduõpetajana. 1914. aastal astus ta Peterburi Psühhoneuroloogia Instituuti, kuid arstikutse vastu ta huvi ei tundnud ning asus 1915. aastal õppima Kiievi ülikooli õigusteaduskonnas. Ta tutvus mitmete Ukraina juhtivate bolševikega ning astus 1916. aastal VSDTP–sse.

Gamarnik võttis osa Oktoobrirevolutsioonist ja Kodusõjast Ukrainas. 1919–1920 oli ta juhtival poliittööl Punaarmees. 1920–1923 oli Gamarnik Odessa ja Kiievi kommunistliku partei kubermangukomitee esimees, 1923–1928 Kaug-Ida revisjonikomitee ja krai täitevkomitee esimees ning kraikomitee sekretär.

1928. aasta veebruarist kuni 1929. aasta oktoobrini oli ta Valgevene NSV Kommunistliku Partei Keskkomitee esimene sekretär.

1929–1937 oli Jan Gamarnik Punaarmee Poliitilise Valitsuse ülem ja 1930–1934 ühtlasi ka NSV Liidu sõja ja mereväeasjade rahvakomissari asetäitja ning 1934–1937 NSV Liidu kaitse rahvakomissari asetäitja. Ta oli ÜK(b)P Keskkomitee liige alates 1927. aastast, 1935. aastast esimese järgu armeekomissar.

20. mail 1937 vallandati Gamarnik Punaarmee Poliitilise Valitsuse ülema ametikohalt ja ta määrati Kesk-Aasia sõjaväeringkonna Sõjanõukogu liikmeks. 30. mail 1937 võttis ÜKP(b) Keskkomitee Poliitbüroo vastu otsuse Jan Gamarniku Sõjanõukogu koosseisust väljaarvamise kohta. Põhjuseks toodi Gamarniku seotus Jona Jakiriga, keda süüdistati vandenõus. 31. mail käisid kaks Kaitse Rahvakomissariaadi juhtivat töötajat Gamarniku korteris teda Poliitbüroo otsusest informeerimas. Samuti teatasid nad, et Gamarnik on Punaarmeest vallandatud. Vahetult nende lahkumise järel laskis Jan Gamarnik ennast maha.

1. juunil 1937 avaldasid Pravda ja teised väljaanded lühikese teate, et Gamarnik laskis ennast maha, kuna kartis, et ta sidemed nõukogudevastase elemendiga paljastatakse. Surmajärgselt kuulutati Jan Gamarnik rahvavaenlaseks, ta nimi figureeris ka Mihhail Tuhhatševski kohtuprotsessil.

Jan Gamarnik rehabiliteeriti postuumselt 1955. aasta augustis.