Jamburgi maakond
Jamburgi maakond (vene keeles Я́мбургский уе́зд; algselt Jami maakond, 1922. aastast Kingissepa maakond) oli haldusterritoorium Venemaa loodeosas, Venemaa keisririigi ja Vene SFNV Peterburi kubermangus, aastatel 1727–1927. Maakonnalinn oli Jamburg.
Jamburgi maakond | ||
---|---|---|
| ||
vene keel Ямбургский уезд | ||
| ||
| ||
Pindala: 3 527,4 versta (1897) km² | ||
Elanikke: 81 972 (1897) | ||
maakonnalinn: Narva Jamburg (1796–) | ||
![]() |
AsukohtRedigeeri
Jamburgi maakond asus Venemaa loodeosas Peterburi kubermangus ning piirnes põhjas Peterhofi, idas Tsarskoje Selo, lõunas Luga ja Gdovi maakonna ja läänes Eestimaa kubermanguga.
AsustusRedigeeri
Maakonda kuulusid: maakonnalinn Jamburg, koosseisuväline linn Narva ja Jaanilinn; külad: Keikino, Soikino, Kotlõ, Krakolje, Kerstovo, Ostrov, Opolje, Jastrebno, Tširkovitsõ, Vruda, Bilaja Kirha, Ilješi jt.
AjaluguRedigeeri
Peeter I muutis pärast vallutamist Rootsi idaprovintside Ingeri kubermangu Ingerimaa hertsogiriigiks, mille esimeseks ja viimaseks vürstiks ja hertsogiks sai Aleksandr Menšikov.
Jamburgi maakond moodustati Peterburi kubermangu Peterburi provintsi koosseisus, pärast distriktide likvideerimist 1727. aastal.
Venemaa keisrinna Katariina II valitsemisajal teostati Peterburi kubermangus uus kubermangusisene haldusjaotuslik ümberkorraldus ning 1. jaanuarist 1780. aastal kehtestati uus maakondlik jaotus. Jamburgi maakonna territoorium jaotati moodustatud Oranienbaumi ja Narva maakonna vahel.
1913. aastal kuulusid Jamburgi maakonda:
- Vruda vald ehk pogost,
- Gorski vald,
- Knjaževski vald,
- Kotelski vald,
- Lužitsa vald,
- Narva vald,
- Opolje vald,
- Ratšinski vald,
- Redkinski vald,
- Stremlenksi vald,
- Jablonitski vald,
- Jastrebinski vald.
Jamburgi maakond kaartidelRedigeeri
Friedrich Theodor Schuberti Venemaa keisririigi kaardi fragment
Jamburgi maakonna mõisadRedigeeri
- Kotlõ mõis (vene keeles Поместье Котельское) kingiti Venemaa keisrinna Anna Ivanovna poolt 1730. aastal kindralmajor Ludwig von Albrechtile ning oli Albrechtide aadlisuguvõsa valduses kuni 1885. aastani;
- Romanovka mõis (Поместье Романовкa) kingiti keiser Nikolai I poolt 1832. aastal kindraladjutant Karl Heinrich Georg von Bistramile;
- Temnitsa mõis
- Karlova karjamõis/poolmõis
- Marienhofi mõis
- Sala mõis
- Holoholnaja mõis
- Lilienbachi mõis
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |