Hispaania rahvalik muusika

Hispaania rahvalik muusika on Hispaania rahva viljeldav rahvalik muusika.

Hispaania klassikalisel muusikal on rahvaliku muusikaga teatud kattuvusi (zarzuela-aariad, flamenko).

Mujal hispaaniakeelses maailmas, eeskätt Lõuna- ja Kesk-Ameerikas ja Filipiinidel, on vaatamata ajaloolisele seosele Hispaaniaga tekkinud märkimisväärsed kohalikud eripärad (võrreldes Hispaania muusikaga), mida tuleks käsitleda eraldi.

Vaadake ka kategooriat "Hispaania muusika".

Ajaloost

Hispaania praegusel territooriumil on ladina keelel põhinev hispaania keel olnud kasutusel alates Rooma impeeriumi aegadest. Võib rääkida isegi mitmest sugulaskeelest ja nendest oluliselt erinevast baski keelest. Nii on ka rahvalik muusika eri piirkondades keeleliste ja vormiliste erinevustega ning baski rahvalikku muusikat tuleks vaadelda eraldi.

Rahvalik muusika ja rahvamuusika

Rahvalik muusika on kujunenud suurel määral Hispaania rahvamuusika põhjal.

Oluline osa on olnud tantsumuusikal. Tuntud tantsurütmid on boolero ja fantango. Rahvatantsuna on tuntud jota.

Lõuna-Hispaanias Andaluusias on levinud flamenkomuusika, mille esitajaks on tavaliselt mustlased. Tõlkes leegitsevat ehk tulist (ladina keeles flamma 'tuli, leek') tähendav nimetus on seostatav ka väga vana tulekultusega.

Kõige tüüpilisem saatepill on olnud kitarr. Kitarrist on paari viimase sajandiga saanud ka oluline soolopill (vt Francisco Tárrega).

Rahvalik muusika ja popmuusika

Rahvaliku muusika põhjal tekkis ka Hispaanias 1950. aastatel popmuusika, mis 1960. aastatel saavutas kohati väga laialdase või isegi üleeuroopalise (Baccara) ja ülemaailmse tuntuse (Los Bravos, 1966; Raphael, Julio Iglesias).

Laulud ja instrumentaallood

"Agua dulce, agua salá" (Edgardo Donato, Estefano, Hal Batt), esitaja Julio Iglesias.
"Alhambra"
"Andalucia"
"Aserejé" ("The Ketchup Song"), esitaja Las Ketchup, 2002, nr 1 Hispaanias, Suurbritannias ja paljudes teistes kohtades, US#54)
"Ave Maria nomorro"
"Baila morena" (Roberto Livi, Rafael Ferro), esitaja Julio Iglesias.
"Bailar pegados", esitaja Sergio Dalma, ESC196_.
"Bamboleo", esitaja The Gypsy Kings
"En un mundo nuevo", esitaja Karina (ESC1971)
"Enséñame a cantar", esitaja Micky (ESC1977)
"Eres tú", esitaja Los Mocedades, ESC1973)
"Granada"
"Hijo de la Luna" (José María Cano), esitaja Mecano, vokaal Ana Torroja (1986)
"La, la, la", esitaja Massiel (ESC1968 võidulaul)
"La luna de miel" (Theodorakis-Gkatsos, orig. "An thymeteis t'oneiro mou"), esitaja Gloria Lasso (~1961)
"La paloma" (S. Yradier)
"Pepe"
"Porque te vas" (Jose Luis Perales, lyr. J. L. Perales), esitaja Jeanette (filmis "Cria cuervos", 1976)
"Recuerdos de la Alhambra" (F. Tarrega, instrumentaal kitarrile)
"Romanza anónima" (Fernando Sor (1778-1839)?)
"Vivo cantando", esitaja Salome (ESC1969 võidulaul)
"Yo soy aquel", esitaja Raphael (ESC1966)

Heliloojad ja laulude sõnade autorid (luuletajad)

Väga tuntud baski päritolu Hispaania helilooja oli Sebastian Yradier (1809–1865, "La paloma"). Väga tuntud Hispaania heliloojad on Isaac Albeniz (1860–1909), Manuel de Falla (23. november 1876 – 14. november 1946), "Hispaania tants nr 1"), Enrique Granados Campiña (27. juuli 1867 – 24. märts 1916, "Danzas españolas", "Canciones españolas", "Cançons catalanas", oli tuntud ka pianistina) jt.

Lauljad ja muusikud

Tuntud Hispaania lauljad on Victoria de los Ángeles, Teresa Berganza, Plácido Domingo, José Carreras, Montserrat Caballé, Alfredo Kraus jt. Täpsemalt Hispaania lauljate loendis.

Mitmed Hispaania ooperilauljad on tuntud selle poolest, et esitavad ka rahvalikke laule (Plácido Domingo, José Carreras, Montserrat Caballé jt.).

Kuulsad Hispaania instrumentalistid on Pablo de Sarasate (1844–1908, viiulivirtuoos), Andres Segovia (1893–1987, kitarrivirtuoos) jt.

Tuntumad rahvaliku ja popmuusika esitajad (valik):
(La) Baccara (1977–1981)
Antonio Banderas (näitleja ja laulja)
Los Bravos ("Black is black" (Michelle Grainger, Tony Hayes, Steve Wadey) 1966 UK#2, USA#4, Canada#1)
Sergio Dalma ("Bailar pegados", 1991. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse 4. koht)
Lola Flores (1923–1995, "La niña de la venta", 1951; "Ay Pena Penita Pena", 1953; "Maria de la O", 1958)
Gisela
The Gypsy Kings
Jose Guardiola (1930–2012) ("Algo prodigioso", 1963. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel )
Enrique Iglesias
Julio Iglesias ("Gwendoline", 1970. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel #4)
Jeanette
María Jiménez
Karina ("En un mundo nuevo", ESC1971)
Las Ketchup ("Ketchup song", "Un Blodymary" 2005. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel)
Gloria Lasso
Lolita
Massiel (ESC1968 võidulaul "La, la, la")
Los Mocedades ("Eres tú" 1973. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel)
Sara Montiel
Raphael ("Yo soy aquél" ESC1966,."Hablemos del amor" ESC1967)
Miguel Rios
Salome (ESC1969 võidulaul "Vivo cantando")
Paloma Cecilia San Basilio
Tamara
Dolores Vargas

Täielikumad loetelud on toodud siin:
Kategooria "Hispaania lauljad"
Kategooria "Hispaania muusikud"
Kategooria "Hispaania ansamblid"

Hispaania Eurovisiooni lauluvõistlusel

Hispaania on osalenud Eurovisiooni lauluvõistlustel alates 1961. aastast. Hispaanial on Eurovisiooni lauluvõistluse võitusid 2, aga paljud Hispaaniat esindanud laulud on saanud ka teisi kõrgeid kohti.

Vaadake kategooriat "Hispaania esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel".

Hispaania ja hispaanialikkus muusikas

Muusikas on palju hispaanialikku kogu Iberoameerikas ehk hispaaniakeelses Ameerikas, kuid ka näiteks Ameerika Ühendriikides (nn tex-mex).

Hispaaniateemalisi laule on esitanud paljud tuntud lauljad, näiteks Caterina Valente ("Granada", "Andalucia" jt).

Hispaaniateemalisi laule on kirjutanud mitmed Ladina-Ameerika heliloojad, näiteks Ernesto Lecuona (Kuuba, 1895–1963, "Suite Andalucía" klaverile incl. "Malagueña" jt.), Agustin Lara (Mehhiko, 1900–1970, "Granada").

"La malaguena salerosa" on Mehhikos tuntud hispaaniateemaline laul.

Fandango-rütme on kasutanud näiteks vene helilooja Nikolai Rimski-Korsakov oma "Hispaania capriccio's".

Maailmas saavutas ülisuure populaarsuse Mitch Leigh' muusikal "Mees La Manchast" ("The Man of La Mancha", 1964), mille loomisel on saadud inspiratsiooni suurimaks Hispaania kirjanikuks peetava Miguel de Cervantes Saavedra (~1547–1616) romaanist "Don Quijote". Sellest on kõige enam esitatav laul "The impossible dream (The quest)", eesti keeles "Tõotuse laul".

Tuntud on ka pala "Forbidden games" ("Romanza anónima")

Hispaania ja hispaanialikkus Eesti muusikas

Eesti muusikas on kasutatud boolero rütmi. Seda on tehtud ka popmuusikas ("Unustuse jõel", "Koit" jt).

On esitatud ka flamenkostiilis muusikat.

Iñaki Sandoval on Baskimaal sündinud džässpianist ja helilooja, kes on Tartu Ülikooli džässmuusika professor ning endine Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia direktor.

Mitmetest tuntud Hispaania lauludest on tehtud eestikeelsed versioonid:
"Ave Maria!" ("Ave Maria nomorro"), esitaja Eesti Raadio Meeskvartett,
"La, la, la" esitaja Heli Lääts,
"Tuvi" ("La paloma"),
"Elagu laulud" ("Vivo cantando", tõlge: "Elan lauldes"), esitaja Helgi Sallo.

Hispaaniakeelne versioon on tehtud Eesti 2012. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse laulust "Kuula" pealkirjaga "Escucha", esitaja Ott Lepland.

Hispaaniakeelne versioon on tehtud laulust "Suveöö" (A. Oit, H. Karmo, 1972). Seda esitas hispaania keeles Dave Benton pealkirjaga "Una noche de verano" (sõnad D. Benton).

Hispaaniakeelseid laule on esitanud Pirjo Levandi koos Alfonso Paciniga (kitarr). Need on olnud peamiselt Peruu laulud.

Mitch Leigh' muusikali "The Man of La Mancha" (1964) on lavastatud ka eestikeelsena pealkirjaga "Mees La Manchast". Sellest esitatakse väga tihti "Tõotuse laulu" ("The impossible dream (The quest)"), mida on laulnud Georg Ots 1974.

Kitarrist Andre Maakeril on album "Andalusian Illusion".