Ava peamenüü

Heydar Aliyevi kultuurikeskus ehk Heidar Alijevi palee (aserbaidžaani keeles: Heydər Əliyev Mərkəzi) on kultuurikeskus Aserbaidžaani pealinnas Bakuus, Heydar Aliyevi avenüül. Hoonekompleks ehitati 2012. aastal Aserbaidžaanis toimunud Eurovisiooni lauluvõistluse jaoks.[6] Kompleksi projekteeris 2007. aastal arhitekt Zaha Hadid[7] ning see on tuntud omanäolise, voolava ja kaardus arhitektuuristiili ja ilmega. Kompleksi kuulub konverentsi- ja messikeskus, muuseum, näitusesaalid, töökojad ja haldushooned. Hoones on maastikukujundusega osakond koos looduslike dekoratiivpuude ja lilledega ning kõikjal on interaktiivseid infolette, kust külastajad saavad informatsiooni keskuses toimuva kohta.[8]

Heydar Aliyevi kultuurikeskus
Heydər Əliyev Mərkəzi
Üldinfo
Asukoht Bakuu Aserbaidžaan Aserbaidžaan
Stiil postmodernism
Ehituse algus 10. september 2007
Ehituse lõpp 2012
Avamine 10. mail 2012
Maksumus 250 mln dollarit[1]
Aadress Heydar Aliyevi avenüü 1,[2] Bakuu, Aserbaidžaan
Koordinaadid 40° 23′ 43″ N, 49° 52′ 1″ E
Tehniline ülevaade
Kõrgus 74,1 m[3]
Korruseid 9
Projekt ja ehitus
Töövõtja Ehitusettevõte DIA Holding Türgi Türgi[4]
Arhitekt Zaha Hadid[5]
http://heydaraliyevcenter.az
Heidar Alijevi palee (Aserbaidžaan)
Heidar Alijevi palee
Heidar Alijevi palee
Heidar Alijevi palee (Aserbaidžaan)

Palee kannab Aserbaidžaani kauaaegse poliitiku ja kolmanda presidendi Heydar Aliyevi nime ning pidulik avatseremoonia korraldati 10. mail 2012 tema 89. sünniaastapäeva auks. Tseremoonial osalesid Aserbaidžaani president Ilham Alijev koos abikaasa Mehribani ja perekonnaliikmetega.[8][9] Praegune direktor on Anar Alakbarov.[10][11] Kultuurikeskus asub kesksel kohal kesklinna läheduses ning seda peetakse üheks Bakuu tänapäevaseks sümboliks.

Ehitusprojekt loeti modernsuselt üheks julgemaks inseneritööks maailmas ja esmakordseks arhitektuurseks meistriteoseks Kesk-Aasias.[4] Aastal 2014 sai palee maailma parima ehitise preemia.[12][13][14]

Sisukord

Arhitektuur ja ajaluguRedigeeri

Keskusele pandi alus 29. detsembril 2006 Aserbaidžaani Vabariigi presidendi Ilham Alijevi dekreediga nr 1886 ning selle peamiseks ülesandeks on edendada president Heydar Aliyevi poolt alustatud riigi ülesehitamise ja ideoloogia, samuti aserbaidžaani ajaloo, keele, kultuuri ja vaimsete väärtuste terviklikku arengut.[11]

Kultuurikeskuse praegusel paigal tegutses varem Sattar khani nimeline tehas, mille territoorium oli 15,93 hektarit.[3] Tehas viidi üle teise asukohta, territoorium korrastati ja puhastati[8] ning 10. septembril 2007 alustati uue kultuurikeskuse hoone vundamendi rajamist.[11] Ehitusobjekti pindala oli 101 801 (m²).

Heydar Aliyevi palee on rahvusvaheliselt tunnustatud arhitektuuritöö ja Bakuu vaatamisväärsus tänu oma tänapäevasele, uuenduslikule ja eesrindlikule sisemisele ja välisele disainile. Hoone sisepindala on 57 519 m².[15] Kultuurikeskuse projektijoonistes sirgjooni praktiliselt ei kasutatud.[3] Betoonstruktuuriga hoone lainjalt kõrgustesse tõusev monoliitne vorm on ülesehitatud võrestikkonstuktsioonide voolukujulise pingutusarmatuuriga. Ehitamise ajal loodi ehitise metallstruktuuriga sõrestik, mille kogupikkus oli 90 km. Karkass on kaetud valgete paneelidega andes ehitisele voldilise, sileda ja pideva pinna ning fassaadides kasutatakse laialdaselt klaasi. 4 hektarit hõlmava katuse ehitamiseks kasutati 12 027 erineva suuruse ja geomeetriliste kujuga – rööpkülik-, ristkülik-, trapets-, kolmnurkpaneeli.

Hoone valge värv pidi sümboliseerima helget tulevikku. Struktuurilt on ehitis maastikku sulanduv interjöörielement ning see esindab nii postmodernistlikku arhitektuuristiili kui ka püsivust ja lõpmatust. Hoone karkasspindala ümbritsevad kontuurjooned sümboliseerivad mineviku sidet tulevikuga.[3] Välimine voolav kuju kandub hoone sisse luues võimalusi erineva kultuurilise otstarbega ruumide nii stiilseks ühendamiseks kui igaühele antud identiteedi ja privaatsuse säilitamiseks.[15] Kompleksihoone keskel olevas peakorpuses on kolm peamist osakonda: Heydar Aliyevi muuseum, näitusesaalide ja auditooriumi- ehk kongressikeskuse hoone. Lisaks kultuurikompleksi kuulub maa-alune parkla pindalaga 13,58 ha. Kultuurikeskuse territooriumil on kaks dekoratiivtiiki ja tehisjärv.[3]

20. juulil 2012 umbes kell 11:30 algas hoone katuselt tulekahju[1][16], mida oli kustutamas 50 tuletõrjebrigaadi. Esialgsete teadete kohaselt keevitusvarustuste hooletu kasutamise tagajärjel süttinud tuli oli kahjustanud üksnes hoone katust ja mõnevõrra interjööri. Hiljem selgus, et tulekahju tõsised tagajärjed olid põhjustanud suures ulatuses kahjumeid, mida hüvitama määrati kolm Türgi ehitusettevõtjat. Remont kestis kuusteist kuud ja kultuurikeskus avati uuesti 5. november 2013.

Heydar Aliyevi muuseumRedigeeri

Muuseumi hoone on kolme korruseline ja esimesel korrusel sissepääsu juures seisavad autod, mis olid Heydar Aliyevi ametlikus kasutuses tema valitsusperioodidel 1969–2003. Muuseum keskendub nii Aserbaidžaani ajaloo eri etappide kui ka Heydar Aliyevi elu ja tegevusele, mida ilmestatakse fotode ja videofilmidega. Paralleelselt Aliyevi elulooga külastajad võivad tutvuda oluliste sündmustega Aserbaidžaani kultuuris, majanduses ja sotsiaalpoliitilises arengus nõukogude ajal ja iseseisvusaastate eri etappidel virtuaalsektsioonide "Piltidele jäädvustatud elu", "Aserbaidžaani sotsiaalpoliitiline elu" ja "Meie riik, pärand, saavutused" vahendusel. Teemakohane heliteave on esitatud nii aserbaidžaani kui ka inglise keeles. Muuseumi multimeediasaalis on esile pandud pilte ja fotosid Aliyevi kohtumistelt eri maade juhtidega ning kaasatoodud kingitused.

 
Auditoorium

Eksponaatide hulka kuuluvad Aliyevi univormid ja tsiviilriided, töölaud, ordenid ja medalid.[8]

 
Sissepääs näitusesaali ”Aserbaidžaani meistriteoseid”

AuditooriumihooneRedigeeri

Auditooriumihoone koosneb 1000-kohalisest auditooriumist, kahest multifunktsionaalsest konverentsisaalist, koosolekuruumidest ja meediakeskusest, mis paiknevad neljal eri tasemel.[3]

NäitusesaalidRedigeeri

Näitusesaalide korpus on 9-korruseline ja näitusesalongidele lisaks siin asuvad haldushooned, restoran ja kohvik.

Aserbaidžaani meistriteoseidRedigeeri

Kultuurikeskuse esimesel korrusel on näitus "Aserbaidžaani meistriteoseid"[17] unikaalsete eksponaatidega riigi ajaloost ja kultuuripärandist. Esile on pandud näidiseid Qobustani rahvuspargi koopajoonistest, keskaegseid münte, ehteid, keraamikat ja vaskesemeid ning koraani, piibli ja toorade antiikseid eksemblare. Samuti näidiseid Aserbaidžaani eri piirkondade rahvarõivastest ja vaipadest. Külastajatel on võimalus kuulata Aserbaidžaani rahvapillide ja instrumentide mängu.

Mini-AserbaidžaanRedigeeri

  Pikemalt artiklis Mini- Aserbaidžaan
 
näitusesaal ”Mini- Aserbaidžaan”

Kultuurikeskuse teisel korrusel "Mini-Aserbaidžaani" projekti raames korraldatud näitusel on eksponeeritud 45 mudelit ajaloolistest ehitistest Bakuus ja Aserbaidžaani eri piirkondades. Teavet iga hoone arhitekti ja arhitektuuristiili kohta leidub nii aserbaidžaani kui ka inglise keeles.[17]

Eksponaatide hulgas on mudeleid keskaegsetest monumentidest nagu Bakuu Neitsitorn ja mausoleum Momine Khatun (ka Mu'mine Khatun), jne, XIX ja XX sajandi alguse ehitistest nagu Bakuu raudteejaam, Aserbaidžaani Riiklik Filharmoonia (täisnimega Maqomayevi-nimeline Aserbaidžaani Riiklik Filharmoonia) hoone ja palee Ismailia, nõukogude ajal ehitatud Aserbaidžaani valitsushoone ja Roheline Teater ning XXI sajandil Eurovisiooni lauluvõistluseks valminud maailma kauneimate ehitiste hulka kuuluv Bakuu kristallhall[18] Bakı Kristal Zalı ning linna sümbol ja tänapäevane hoonekompleks Flame Towers[19], jne), samuti mudeleid veel hiljuti ehitamisel olnud hoonetest nagu olümpiastaadion ja Aserbaidžaani riikliku naftafondi (sihtasutuse) SOFAZ pilvelõhkuja (SOFAZ tower). Tulevikus on kavas toota Aserbaidžaani arhitektuurimälestistest veel 5 mudelit.[20]

Tere tulemast AserbaidžaaniRedigeeri

Keskuse kolmandal korrusel asub näitusesaal "Tere tulemast Aserbaidžaani", kus on Aserbaidžaani populariseeriv[8] ajaloo-, kultuuri-, kunsti- ja loodusnäitus. Esil on pilte Aserbaidžaani kaugemates piirkondades asuvatest looduslikest ja arhitektuurilistest vaatamisväärsustest. Näiteks siin võib näha pilte Momina Khatuni mausoleumist Naxçıvanis, Kişi küla kirikust Şəki linna lähedalt, UNESCO maailmapärandi nimistusse saanud 15. sajandi Şirvani šahhide paleest, looduslikust igavesest tulest Yanar Dagi mäel jne.

Fotosid aserbaidžaani köögistRedigeeri

Kultuurikeskuse neljandal korrusel oleva aserbaidžaani köögi teemalisel näitusel võib näha pilte sellistest rahvustoitudest nagu pilaff, Dolma (Türgi), kjufta-bozbaš, tšurek-leib ja lavašš (Armeenia), samuti rahvuslikest maiustustest nagu pahlava, šekerbura ja tee traditsioonilises "armudu" klaasis. Fotode autor on Prantsusmaal elav ja töötav ameeriklasest fotograaf Peter Lippman.[8]

Elu, surm ja iluRedigeeri

21. juunil 2013 keskuses avati Andy Warholi tööde näitus pealkirjaga "Elu, surm ja ilu", mis oli pühendatud ameeriklasest kunstniku 85. sünniaastapäevale. Näituse kuraatoriks oli Gianni Mercurio. Sellel esmakordselt Aserbaidžaanis korraldatud kaasaegse kunsti näitusel esitati rohkem kui sada Warholi teost, sealhulgas tema lühifilme.[21]

Näitusel oli esil autori fotosid, filmiportreid, filmitähti, muusikat, moodi ja mitu maailmakuulsat teost, mille hulgas oli ”Flowers” (”Lilled”), ”Camouflage”, ”The Last Supper” (”Püha õhtusöömaaeg”), “Male Hands Praying” (”Palvetava mehe käed”), “Electric Chair” (”Elektritool”) jt. Kunstniku sünnipäeval 6. augustil oli näitusesaalis lahtiste uste päev ning nii Bakuu elanikele kui ka külastajatele sissepääs tasuta.[22] Näitus jäi avatuks kuni 9. septembrini.[21][23]

"Sajandivahetusel"Redigeeri

1. oktoobril 2013 avati Aserbaidžaani rahvakunstniku ja Vene Kunstiakadeemia asepresidendi, maalikunstniku Tahir Salahovi teoste näitus ”Sajandivahetusel”. Autori 85. sünnipäevaks korraldatud näituse avamisel tõsteti esile tema silmapaistavat panust Aserbaidžaani kunsti arengusse. Tahir Salahovi kunstiline pärand on nii Aserbaidžaani kui kogu endise Nõukogude Liidu kunsti lahutamatu osa. Kunstnik on tuntud maalikunsti "raske stiili" asutajana.

Näitusel oli eksponeeritud rohkem kui 100 kunstniku tööd erinevatest epohhidest ja teoseid, mis on taasloodud vaipadena. Seas on portreed Heydar Alijevist, heliloojatest Gara Garayevist ja Dmitri Šostakovitšist, muusik Mstislav Rostropovitšist, samuti rahvakunstniku mitmed tuntumad tööd nagu "Aidan", "Hommik. Abšeron", "Keroglu", abšeroni triptühhon "Atyašgyah", "Kaspia meri täna", "Neitsitorn" jt. Näitus oli avatud kuni 8. novembrini.[24]

TähtsündmusiRedigeeri

29. juunil 2012 Heydar Alijevi palees toimunud Crans Montana Foorumi pidulikule avamisele osalesid Aserbaidžaani president Ilham Alijev, Gruusia president Mihheil Saakašvili, Makedoonia president Đorge Ivanov, Montenegro president Filip Vujanović, samuti välisriikide avaliku elu tegelasi, intellektuaale ja parlamendiliikmeid.

3. juulil 2012 toimus XXX olümpiaadi suveolümpiamängudel Londonis osaleva Aserbaidžaani delegatsiooni ametlik pidulik kokkutulek ja teelesaatmine. Tseremoonia külaliste hulgas olid Aserbaidžaani Vabariigi ja rahvusliku olümpiakomitee president Ilham Alijev ning tema abikaasa Mehriban Alijeva. Fuajees oli Aserbaidžaani olümpialiikumist kujutavad fotobännerid ja president Ilham Alijev esines kõnega.[25] 2. ja 3. novembril 2013 esines kultuurikeskuses Moskva muusikateater "Helikon-Opera" vene rahvaartisti ja ooperilavastaja Dmitri Bertmani juhatusel. Esimesel päeval "Helikon-Opera" andis galakontserdi "Kestev armastus", mille programmi kuulusid Marilyn Monroe, Tina Turneri, Elton Johni, Celine Dioni ja Whitney Houstoni lüürilised ning "The Beatlesi mitmed tuntumad laulud. Järgmisel päeval teater esitas itaalia helilooja Umberto Giordano ja D. Bertman lavastatud ooperi "Siberis". Ooper jutustab kahe noore armastusest, mis algab keiserlikus Peterburis ja lõpeb traagiliselt sunnitööga Siberis.[26]

 
Aserbaidžaani postmark, 2012

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 Aserbaidžaanis põles hiljuti avatud kultuurikeskus, Õhtuleht. Liina Metsküla, 20. juuli 2012. Vaadatud 24.3.2017.
  2. Heydar Aliyevi keskus - Baku, Azerbaijan | Zaha Hadid Arhitektid. (en: "Heydar Aliyev Center - Baku, Azerbaijan | Zaha Hadid Architects"), Inexhibit, 14. oktoober 2016. Vaadatud 24.3.2017. (inglise keeles)
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 Arhitektuuri sümbol. (en: Arctitectural symbol), Heydar Aliyevi keskuse ametlik koduleht. Vaadatud 20.3.2017. (inglise keeles)
  4. 4,0 4,1 Bakuus toimus Heydar Alijevi keskuse auks murranguline tseremoonia. (en: Groundbreaking ceremony fot the Heydar Aliyev center held in Baku), Uudised. 10. sept. 2007. Vaadatud 20.3.2017. (inglise keeles)
  5. Suri maailma kuulsaim naisarhitekt Zaha Hadid, Õhtuleht, 01.04.2016. Vaadatud 20.03.2017.
  6. Eesti bänd Bakuus tudengite Eurovisionil: meid nuumati hästi!, Katharina Toomemets, 10. juuli 2013. Vaadatud 20.3.2017. (eesti keeles)
  7. Heydar Aliyevi keskus Zaha Hadidi arhitektidelt. (en: "Heydar Aliyev Centre by Zaha Hadid Architects."), Dezeen Magazine, July 11. juuli 2013. Vaadatud 24.3.2017. (inglisees)
  8. 8,0 8,1 8,2 8,3 8,4 8,5 Ilham Aliyev osales suur juhi 89. sünniaastapäeva ja Heydar Aliyevi sihtasutuse tegevuse 8. aastapäeva auks korraldatud tseremoonial! (ru:Ильхам Алиев принял участие в церемонии по случаю 89-й годовщины со дня рождения великого лидера и 8-й годовщины начала деятельности Фонда Гейдара Алиева), Aserbaidžaani presidendi uudised. Vaadatud 20.3.2017. (vene keeles)
  9. Aserbaidžaani president osaleb Heydar Aliyevi keskuse avamisel. (ru:Президент Азербайджана принял участие в открытии Центра Гейдара Алиева), vesti.az. Poliitika. 11. mai 2012. (vene keeles).
  10. Meist. Kultuurikeskuse struktuur. (en:About us), Kultuurikeskuse ametlik said. Vaadatud 20.3.2017. (inglise keeles)
  11. 11,0 11,1 11,2 Heydar Aliyevi keskus. (ru:Центр Гейдара Алиева), Heydar Aliyevi sihtasutus (fond). Vaadatud 20.3.2017. (vene, inglise ja aserbaidžaani keeles)
  12. Heydar Aliyevi keskus Bakuus - parim ehitis maailmas. (ru:Центр Гейдара Алиева в Баку – лучшее в мире здание.), novate. Vaadatud 20.3.2017. (vene keeles)
  13. Zaha Hadidi projekteeritud hoone on ‘disainilt aasta parim’. (en:Zaha Hadid building is ‘best design of the year’), Angus Montgomery, 1. juuli 2014. Vaadatud 24.3.2017. (inglise keeles)
  14. Bakuu preemia saaja Zaha Hadid põhjustab poleemikat ja protestilainet. (en:"Wave of protest as Zaha Hadid's Baku prizewinner causes controversy"), Wainwright, Oliver, 30. juuni 2014.www.theguarian.com. Vaadatud 24.3.2017. (inglise keeles)
  15. 15,0 15,1 Heydar Aliyevi keskus. (en:Heydar Aliyev Center), Zaha Hadid Architects. Arhiiv. Vaadatud 203.2017
  16. Tulekahju Heydar Aliyevi kultuurikeskuses (en:Fire in Heydar Aliyev Cultural Center)
  17. 17,0 17,1 Ilham Alijev tutvus Heydar Aliyevi muuseumiga vastrajatud Heydar Aliyevi kultuurikeskuses. (ru:Ильхам Алиев ознакомился с созданным в Центре Гейдара Алиева Музеем Гейдара Алиева), Aserbaidžaani presidendi uudised. 9. mai 2013. Vaadatud 20.3.2017. (vene keeles)
  18. Lepland meile, lambad teile!, Postimees. Mart Juur, 19. mai 2012. Vaadatud 25.3.2017
  19. Bakuu, Travel On Spot. Sihtkohad. Vaadatud 24.3.2017.
  20. Näitusesaal ”Mini-Aserbaidžaan” Heydar Aliyevi kultuurikeskuses. (ru:Выставочный зал «Мини-Азербайджан» в Центре Гейдара Алиева), Naulja Abddulajeva, V.T. www.1news.az. - 15.8.2013. (vene keeles)
  21. 21,0 21,1 Andy Warholi näituse "Elu, surm ja ilu" avatseremoonia Heydar Aliyevi kultuurikeskuses. (en: The opening ceremony of Andy Warhol: Life, Death and Beauty has been held at the Heydar Aliyev Center), Kultuurikeskuse ametlik koduleht. Uudised. 21. juuni 2013. (inglise keeles)
  22. "Andy Warhol. Elu, Surm ja Ilu" näituse lahtiste uste päev 6. augustil. (en: August 6 has been announced as an open day for the exhibition "Andy Warhol. Life, Death and Beauty"), Kultuurikeskuse ametlik koduleht. Uudised. 5. august 2013. (inglise keeles)
  23. Kuulsa kunstniku Andy Warholi tööde näitus Heydar Alijevi kultuurikeskuses. (en: An exhibition of works by Andy Warhol will held at the Heydar Aliyev Center), Kultuurikeskuse ametlik koduleht. Sündmusi. 21. juuni 2013. Vaadatud 24.3.2017.(inglise keeles)
  24. Tahir Salahovi isikunäitus avati Heydar Aliyevi kultuurikeskuses. (en:Tahir Salakhov’s solo exhibition will be launched at the Heydar Aliyev Center.), Kulltuurikeskuse koduleht. Sündmusi, 1. okt. 2013. Vaadatud 20.3.2017. (inglise keeles)
  25. Ilham Alijev saatis XXX suveolümpiamängudel Londonis osaleva Aserbaidžaani delegatsiooni pidulikult teele. (ru:Ильхам Алиев принял участие в церемонии проводов азербайджанской делегации, которая примет участие в ХХХ летних Олимпийских играх в Лондоне), Aserbaidžaani presidendi uudised. 3. juuli 2012. Vaadatud 20.3.2017. (vene keeles)
  26. Kestva armastuse galakontsert ja Siberi ooper esmakordselt Bakuus. en:The Enduring Love Gala Concert and Siberia Opera to perform for the first time in Baku.), Koduleht, sündmused. 2. nov.2013. Vaadatud 24.3.2017. (inglise keeles)