Ava peamenüü

Herbert Nikolai Muischneek (ka Muischnek; 10. juuni 1903 Vjatka16. oktoober 1966 Tartu) oli Eesti geodeet.

Sisukord

HaridusRedigeeri

Lõpetas Stavropoli gümnaasiumi1920 ja alustas õpinguid hüdromelioratsiooni alal kohalikus põllumajanduse instituudis. 1921 pöördusid Muischneekid tagasi Eestisse ning asusid elama Tartusse. Herbert Muischneek lõpetas Tartu Saksa Ühishumanitaargümnaasiumi 1922 ning Tartu Ülikooli matemaatika (aerofotogeodeesia) 1928. Viibis erialasel koolitusel Berliini Tehnikaülikoolis märtsis 1929. [1]

Teaduskraad ja kutseRedigeeri

mag math 1930 (, "Über die Genauigkeit und Wirtschaftlichkeit der Aerophototopographie"; (ümberarvestatud füüsika-matemaatikakandidaadiks 1946). [1]

TeenistusRedigeeri

Herbert Muischneek teenis Eesti Kaitseväe Tallinna Lennukooli fotolaboris 1930-1931; Tartu Tähetorni assistent 1931-1935; Tartu Ülikooli matemaatika instituudi ja geodeesiakabineti assistent ja vanemassistent 1935-1936; Tallinna Tehnikaülikooli geodeesia laboratooriumi vanemassistent 1936-1940; Tallinna Polütehnilise Instituudi geodeesia kateedri assistent 1940-1944, vanemõpetaja 1944-1945, dotsent ja geodeesia laboratooriumi juhataja 1944-1952, õpetas Eesti Põllumajanduse Akadeemia maakorralduse ja hüdromelioratsiooni teaduskonna dekaan, geodeesia ja matemaatika kateedri juhataja ning dotsent 1952-1966. [1]

Teadustöö põhisuunadRedigeeri

Oma teadusliku tegevuse algpäevil Tartu Tähetornis tegeles Herbert Muischneek riikliku ajateenistustusega, töötas Petzvali astrograafiga, vaatles tähtede kattumist Kuuga jne. Aastail 1934-1935 teostas ta koos Robert Livländeriga rea geodeetilisi töid (katsebaasi mõõtmine Toomemäel, riikliku geodeetilise punkti sidumine Struve triangulatsiooni algpunktiga jne). Tallinna perioodil teostatud töödest oli väga oluline töö Gauss-Lamberti koordinaatide ümberarvestamine Gauss-Krügeri koordinaatide süsteemi. [1] Herbert Muischneek pani Eestis aluse neotektoonilise liikumise uurimisele; ta oli Akadeemilise Matemaatika Seltsi asutajaliige ja sekretär 1926-1936; Loodusuurijate Seltsi liige, Tallinna Tehnikaülikooli fotoklubi asutajaliige ja esimees. [1] Sai 1934 Tartu tööoskusameti fotograafia tööala õppinud töölise kutsetunnistuse. Tegi aastatel 1925-1934 mh fotosid Tartu Ülikooli matemaatika, mehaanika, botaanika ja farmakoloogia instituudile; Tartu Ülikooli Raamatukogule; Tartu Ülikooli Sisehaiguste Kliinikule ja oli ka Kristlik Noorte Naisühingu fotograaf (valmistas kõik ühingu fotod). [1] Oli Läti üliõpilaste korporatsiooni Metraine ja korporatsiooni Fraternitas Aeterna liige. [1]

IsiklikkuRedigeeri

Tema tütar on Nata-Ly Sakkos.

TöidRedigeeri

  • Über die Genauigkeit und Wirtschaftlichkeit der Aerophototopographie (1946)
  • Tahhümeetrilisest arvutamisest arvutuslükati abil. – Geodeet 24, 1938
  • Gauss-Lamberti koordinaatide ümberarvutamisest Gauss-Krügeri koordinaatideks Eesti NSV territooriumil. – Tallinna Polütehnilise Instituudi Toimetised 29, 1947
  • Muischnek, H. N. Tähtede kattumisi kuuga // Tartu Ülikooli Tähetorni kalender 1934. aastaks. Tartu, 1933. lk. 56-57.
  • Muischnek, H. Fotogrammeetrilisest mõõtmisest : Tallinna tehnikainstituudi geodeesialaboratooriumi stereomeetri lühike kirjeldus // Eesti Loodus (1937) 3, lk. 114-116: fot.
  • Muischneek, H. Tahhümeetrilisest arvutamisest arvutuslükati abil // Geodeet (1938) 3/4, lk. 79-81.
  • Muischneek, H. Stereoskoopiline pildistamine hariliku kaameraga // Tehnika Kõigile (1939) 1, lk. 29-31: joon., fot.
  • Muischneek, H. Fotograafia rakendamine kaardi valmistamiseks // Tehnika Kõigile (1940) 1, lk. 23-25: joon., fot.
  • Muischneek, H. Fototransformaatoritest // Tehnika Kõigile (1940) 2, lk. 62-65: joon., fot.
  • Muischneek, H. Lõigete sünteetiline lahendamine arvutusmasina abil // Geodeet (1940) 2, lk. 50-52.
  • Muischneek, H. Tallinna Tehnikaülikooli Geodeesia Laboratooriumi fototeodoliit // Geodeet (1940) 1, lk. 20-23: fot.

KirjandusRedigeeri

  • Herbert-Nikolai Muischneek 100. – Geodeet 27, 2003

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Eesti teaduse biograafiline leksikon. Köide 2. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005, lk. 648

VälislingidRedigeeri