Harpe suguvõsa aadlivapp

Harpe, varem Harp (vene keeles Гарпе) oli Eestimaalt pärit literaadi- ja aadlisuguvõsa. Tänapäeval elavad suguvõsa liikmed Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Saksamaal, Soomes ja Tšiilis.

AjaluguRedigeeri

Päritolu küsimusRedigeeri

Harpede päritolu on jäänud ebaselgeks. Esimesi teateid nende kohta on XVIII sajandi algusest, mil Eestimaal elas mõisainspektor Otto Wilhelm Harpe (Harp) (1676−1739). Ühe arvamuse kohaselt olid Harped pärit Lõuna-Prantsusmaalt, kus nad kandsid nime de la Harpe. Pärast Nantes'i edikti (1598) rändas suguvõsa Šveitsi, kust üks haru siirdus Preisimaale, teine aga Rootsi kaudu Eestimaale.[1]

Harped rüütelkonna matriklisRedigeeri

1809. aasta 10. märtsil (vkj) võeti Kaalepi mõisnik Karl Johann von Harpe (1752−1814) ja Wilhelm Christian von Harpe (1754−1837) Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse. 24. novembril (vkj) 1848 immatrikuleeriti kindralmajor August Wilhelm Theodor von Harpe (1767−1815) järeltulijad.[2]

Suguvõsa liikmeidRedigeeri

 
Kindralmajor Otto Wilhelm von Harpe (1762−1814)

Harpe suguvõsa mõisavaldusedRedigeeri

 
Salla mõisa häärber. Harpede valduses 1868−1919
  • Eestimaa:
    • Aavere (Afer) (1836−1902), Albu (Alp) (1912−1919, jäänukmõis 1919−1939), Araski (Arraska) (1840−1842 pandi-, 1842−1919 pärusvaldus), Haabersti (Habers) (XIX sajandil, rendivaldus), Harku (Hark) (1912−1919), Järvakandi (Jerwakant) (1911−1919), Kaalepi (Kaulep) (1788−1870), Kaarma (Kaarmann) (1803−1807 pandi-, 1807−1874 pärusvaldus), Koonu (Kono) (1804−1821 pandi-, 1821−1832 pärusvaldus), Korba (Korba) (kuni 1919), Lagedi (Laakt) (1916−1919, jäänukmõis 1919−1939), Lammasküla (Lammasküll) (enne 1900−1904), Lehtmetsa (Lechtmetz) (kuni 1910), Mäeküla (Mehheküll) (1825−? pandi-, ?−1833 pärusvaldus), Ohtu (Ocht) (u 1726−1775), Põdrangu (Pöddrang) (1840−1870 pandi-, 1870−1919 pärusvaldus), Salla (Sall) (1868−1919), Tamsalu (Tamsal) (1843−1858), Undla (Undel) (1777−1791, pandivaldus), Varmasaare (Warmesaar) (1825−1833, pandivaldus), Viisu (Wieso) (1824−1919, jäänukmõis 1919−1939), Äntu (Engdes) (1833−1842 pandi-, 1842−1919 pärusvaldus, 1919−1939 jäänukmõis)
  • Posen:
    • Pappeln (1940ndad), Rohrschütz (1940ndad), Stanau (1940ndad)
  • Wartheland:
    • Lenzing (1940ndad), Schalkau (1940ndad), Scheringen (1940ndad), Stefansdorf (1940ndad), Witkowitz (1940ndad)

ViitedRedigeeri

  1. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz, 1930, lk 112, allmärkus.
  2. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz, 1930, lk 113.

KirjandusRedigeeri

  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz, 1930. Lk 112–120 [1].
  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Neue Folge. Bd V. Hamburg: 2015. Lk 231-290.

VälislingidRedigeeri