Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel räägib taimeliigist; perekonna kohta vaata artiklit Tõlkjas (perekond)

Harilik tõlkjas ehk rakvere raibe (Bunias orientalis) on ristõieliste sugukonda kuuluv kaheaastane, vahel mitmeaastane rohttaim.

Harilik tõlkjas
Bunias orientalis - Rakvere raibe.jpg
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Kapsalaadsed Brassicaceae
Sugukond Ristõielised Brassicaceae
Perekond Tõlkjas Bunias
Liik Harilik tõlkjas
Binaarne nimetus
Bunias orientalis

Levila ja kasvukohtRedigeeri

Tõlkjas pärineb Ees-Aasiast, kus kasvab poolkõrbetes ja steppides. Tänapäeval on tõlkjas levinud peaaegu kogu Euroopas.

Harilik tõlkjas on Eestis tavaline umbrohi. Sagedamini leidub teda Põhja-Eestis[1].

Ta kasvab valgusküllastes paikades, eriti jäätmaadel, põldudel ja teeäärtel.

KirjeldusRedigeeri

Ta on 25–120 cm kõrge. Peajuur ulatub kuni 1,5 m sügavusele. Peajuure vigastamise korral muutub taim mitmepealiseks ja võtab põõsa kuju. Õied moodustavad pöörise. Õielehed on kollased, 5–8 mm pikad. Vili on 7–17 mm pikkune kupar, milles on üks-kaks 5–15 mm pikkust tiibadeta seemet.

PaljunemineRedigeeri

Tõlkjas on putuktolmleja, esineb ka isetolmlemist. Õitseb maist augustini. Paljuneb hästi ka vegetatiivselt, seetõttu on temast keeruline vabaneda.

 
Harilik tõlkjas Lepassaare raudteejaamas

KasutamineRedigeeri

Noori, alla aasta vanuseid tõlkjaid võib korjata ja neist salatit teha, samuti keeta ja supi sisse panna. Teisel eluaastal on taimed juba puitunud.

Tõlkjas on hea meetaim. Kui ta õitseb, siis ta lõhnab magusalt.

AjaluguRedigeeri

17. sajandil jõudis ta üle Kaukasuse Euroopasse. Tõlkjas levis koos Vene sõjaväega, sest esines lisandina hobusesöödas. Näiteks Pariisi ümbrusse jõudis ta 1812, Eestisse koos kasakatega Krimmi sõja ajal 18531856. Kõigepealt levis ta Rakvere ümbruses, millest ka tema rahvapärane nimetus.

1939. aastal antud määruse kohaselt kuulus tõlkjas Eestis hävitamisele.

ViitedRedigeeri

  1. Leht, M. (toim.) (2007). "Eesti taimede määraja". EMÜ, Eesti Loodusfoto, Tartu. Lk 131

VälislingidRedigeeri