Hagi Šein

Eesti ajakirjanik ja meediajuht

Hagi Šein (ka Hagi Shein; 13. september 1945 Tallinn19. juuni 2024) oli juudi päritolu Eesti ajakirjanik, meediajuht ja televisiooniõppejõud; Eesti Televisiooni peadirektor (1992–1997).[1]

Hagi Šein 1987. aastal Tallinnas Raekoja platsil
Foto: Jaan Künnap

Haridus

muuda

Hagi Šein lõpetas 1963. aastal Tallinna 21. Keskkooli (hõbemedaliga) ning 1973. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo ja sotsioloogia erialal (cum laude). Seejärel oli ta teleajakirjanduse ja telesotsioloogia alal Moskva Riikliku Ülikooli ajakirjandusosakonnas aspirantuuris. 2001. aastal sai ta Tartu Ülikoolis teadusmagistrikraadi (MSc) ajakirjanduse alal. Aastatel 2001–2007 oli ta samas doktorantuuris televisiooni ajaloo ja meediapoliitika alal. Tema telemeediaalane kvalifikatsioon oli võrdsustatud doktorikraadiga 2002. aastal, mil ta valiti viieks aastaks Concordia Rahvusvahelise Ülikooli telemeedia professoriks.[2]

Töö

muuda

Ajakirjanduses ja meediajuhina

muuda

1967. aastal asus ta tööle Eesti Televisiooni, kus töötas "Aktuaalse kaamera" tootmisassistendina (1967–1968), filmimonteerijana (1968–1971) ning sotsioloogi, saatejuhi ja kommentaatorina (1971–1988). Ta juhtis muu hulgas selliseid suure ühiskondliku kõlapinnaga saatesarju nagu "Kodulinn", "Ajurünnak", "Prillitoos", "Mõtleme veel" ja "Nõukoda".

Aastatel 1990–1992 oli ta Eesti Televisiooni peadirektori asetäitja ja 19921997 Eesti Televisiooni peadirektor, 2000–2012 Ringhäälingu- ja Rahvusringhäälingunõukogu liige ning 2010–2012 Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu esimees [3] Rahvusringhäälingu ühiskondliku nõukogu liige alates 2002.

Ajakirjandusõppejõuna

muuda

Hagi Šein õpetas televisiooni eriala Tartu Riiklikus Ülikoolis (1976–1986). Aastatel 1997–2003 töötas ta Concordia Rahvusvahelise Ülikooli meediateaduskonna dekaanina, seejärel Audentese Ülikoolis (2003–2006) ja Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakoolis (õppedirektor ja direktori kt, 2006–2011).[2] 2011–2021 oli ta TLÜ BFM meediaosakonna juhataja, audiovisuaalse meedia BA ja televisiooni MA õppekavade kuraator.

Alates sügisest 2021 oli ta Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi telekultuuri külalisprofessor. Ta oli ka Eesti filmi andmebaasi peatoimetaja (alates 2008), televisiooniteaduse ja -ajaloo andmebaasi Telekraat looja ja kuraator (2022) ning Eesti Filmi Instituudi nõukogu esimees (kuni oktoobrini 2022), Tallinna Ülikooli nõukogu, Tallinnfilmi nõukogu ja Eesti Rahvusarhiivi nõukogu liige.

Muu looming

muuda

Hagi Šein tegi stsenaristi ja režissöörina 12 dokumentaalfilmi, näiteks "Ratastoolitants" (1986), "Raudrohutee" (1985) ja "Lepatriinutalv" (1989).[2]

Ta kirjutas uurimusi Eesti televisiooni ajaloost, neist olulisemad on

  • "Digiajastu teleraamat. Digiajastu televisioon Eestis 2000–2020" (2021, 688 lk).
  • "Suur teleraamat" (TEA Kirjastus 2005, 527 lk)
  • "Televisioon Eestis 1955–2004". [Raamatus "Meediasüsteem ja meediakasutus Eestis 1965–2004"]. (Tartu Ülikooli Kirjastus 2004)
  • "Eesti telemaastik 1991–2001. Uurimused. Diskussioon. Teabekogud." (Tartu Ülikooli Kirjastus 2002)

Poliitiline ja esindustegevus

muuda

Hagi Šein oli Sotsiaaldemokraatliku erakonna liige (1999–2024).

Ta oli varem ka Eestimaa Rahvarinde eestseisuse liige, Eestimaa Rahvuste Foorumi president, Tallinna linna volikogu liige (2001–2004), Vabariigi Presidendi esindaja rahvusvähemuste ümarlauas ning Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukoja liige (2002–2007).

Tunnustus

muuda

Isiklikku

muuda

Tema arhitektist vend Harry Šein (1947–2013) emigreerus 1979. aastal Iisraeli.

Viited

muuda
  1. ERR, Vahur Kersna | (19. september 2024). "Hagi Šein viimases intervjuus: poliitikud pole rahvusringhäälingu ideest siiani aru saanud". ERR. Vaadatud 19. septembril 2024.
  2. 2,0 2,1 2,2 Eesti Filmi Andmebaas. Hagi Šein.
  3. Kadri Masing. ERR-i nõukogu esimeheks valiti Hagi Šein. Eesti Päevaleht. 23.11.2010.
  4. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  5. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).

Välislingid

muuda