Ewold Johann von Vietinghoff

Ewold Johann von Vietinghoff (sündinud u 1630) oli Liivimaa päritolu Rootsi sõjaväelane ja mõisnik.

Vietinghoffide suguvõsast põlvnev Ewold Johann sündis Vecmuiža (Sussikas) ja Mētaga (Metack) mõisniku Ewold von Vietinghoffi ja tema abikaasa Margaretha (neiuna von Schilling) pojana.[1]

Ewold Johann von Vietinghoff astus Rootsi teenistusse Kolmekümneaastases sõja ajal, teenides 1645. aastal reiter'ina Holstein-Sondeburgi hertsog Heinrichi[viide?] ratsaväerügemendis ning 1647. aastal lipnikuna ooberst Franz von Knorringi jalaväerügemendis[viide?]. 1647. aastal osales ta Triebl lahingus (Egeri lahing; 22. august 1647) ning 1648. aastal Plaueni ja Praha lahingus (juuli–november).[1]

Aprillis 1648 teenis ta lipnikuna ooberst Göran von Knorringi rügemendis rügemendiülema kompaniis.[2] Augustis 1649 teenis ta lipnikuna Franz von Knorringi rügemendi kapten Hans Erikssoni kompaniis[3] ning alates oktoobris ooberst Hermann von Cappelleni Lääne-Uusimaa rügemendis rügemendiülema kompaniis.[4][5][6][7][8][9] Aprillis 1654 on teda esimest korda munsterrollis mainitud leitnandi auastmes Capelleni rügemendi kapten Per Stare kompaniis.[10]

Viidi 1655 üle Leonhard von Vietinghoffi jalaväerügementi. 1656 oli ta leitnant Liivimaa aadlilipkonnas ning osales 1657 Petseri lahingus. 1659 sai ta rittmeistriks.[1]

1665. aastal teenis ta Liivimaa aadlilipkonna Tartu kreisi kompaniis rittmeistri ja kompaniiülemana.[11][12] Samal positsioonil oli ta ka 1672. aastal.[13]

1674 ülendati ta majoriks, 10. mail 1678 ooberstleitnandiks.[1]

4. juulil 1679 sai ta kuningas Karl XI soovitusel[14] sama aasta 26. jaanuaril langenud Wolf Heinrich von Anrepi järel Liivimaa aadlilipkonna ülemaks (Oberst der Livländische Adelsfahne)[15].

1683–1692 oli ta Liivimaa maanõunik.[1]

30. mail 1697 kirjeldas Liivimaa kindralkuberner Erik Dahlberg oma kirjas kuningas Karl XII-le Vietinghoffi kui "vanaks ja võimetuks jäävat meest", kelle läbisaamist aadlilipkonna ooberstleitnant Friedrich Wilhelm von Tiesenhauseniga iseloomustas "sõnulseletamatu vastastikune vihkamine ja vastikus".[14]

1699. aasta septembris on aadlilipkonna munsterrollis nimetatud teda 69-aastase mehena, kel selja taga 53 aastat sõjaväeteenistust.[16]

Talle kuulusid Vecmuiža, Mētaga, Ķēči (Fossenberg) ja Tuja (Taubenhof; ostis 1672[15]) mõis.[1]

Perekond muuda

Ewold Johann von Vietinghoff oli abielus Anna Margaretha von Aderkasiga (tõenäoliselt kindralmajor Fabian von Aderkasi tütar[15]). Abielust sündisid[1]:

  • Fabian Reinhold (suri 1710), Rootsi sõjaväelane (kapten), Vecmuiža, Mētaga, Ķēči, Tuja, Jaunburtnieki (Sternhof) ja Urga (Orgishof) mõisnik
  • Anna Margaretha
  • poeg, ooberst Braunschweigi teenistuses; tema järeltulijad elasid Saksamaal

Esivanemad muuda

Ewold Johann von Vietinghoffi esivanemad
Ewold Johann von Vietinghoff Ewold von Vietinghoff Reinhold von Vietinghoff Reinhold von Vietinghoff
(1484–1562)
Heinrich von Vietinghoff
Agneta von Rosen
Katharina von Buddenbrock Otto von Buddenbrock
Margaretha Klockmann
Edde von Patkul Bartholomäus von Patkul Bartholomäus von Patkul
Gertrud Soye
Catharina Salis ...
...
Margaretha von Schilling[17] Georg von Schilling[17] Caspar Schilling Nikolaus Schilling
Elisabeth Adam
Barbara Nettelhorst ...
...
Margaretha Urader[17] Matthias Urader[18] Heinrich Urader[18]
Elisabeth Brackel[18]
Anna Starke[18] Lambert Starke[18]
...

Viited muuda