See artikkel räägib aadlisuguvõsast; Saksamaa valla kohta vaata artiklit Brackeli vald

Bra(c)kel oli baltisaksa aadlisuguvõsa.

Brackeli suguvõsa aadlivapp

Saksakeelses kirjanduses on suguvõsaliikmete nimekuju von Brackel[1], rootsikeelses kirjanduses Brakel[2].

Suguvõsa esivanem oli Heinricus de Brakele, keda 1225–1248 on mainitud Saare-Lääne piiskopkonna rüütli ja vasallinna. Tema arvatav poeg oli Sifridus de Brakele, keda 1270–1283 on mainitud Taani kuninga asehaldurina kaptenina[küsitav][viide?] (saksa Hauptmann von Reval) Tallinnas.

Brackelid immatrikuleeriti 1742 Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse (nr 12) all, 1756. aastal introdutseeriti Rootsi rüütelkonda nr 1979[3] all, 1818. aastal Soome rüütelkonda nr 129 all ja ka Kuramaa rüütelkonna aadlimatrikklisse nr 147 all.

Suguvõsale kuulusid eri aegadel Eesti alal Mõdriku, Roela mõis, Saaremaa Praakli mõis (Brackelshof), Pihtla mõis (Pichtendahl, tollal saksa keeles veel Brackelshof) jt.

Suguvõsa liikmeid

muuda


Viited

muuda
  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 Transéhe-Roseneck, Astaf von, Brackel, Genealogisches Handbuch der livländischen Ritterschaft. 1, Görlitz : Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke, 1929, seite 75
  2. 2,0 2,1 Gabriel Anrep (i.e. Johan Gabriel), Brakel, Svenska Adelns Ättar-taflor Utgifna Af Gabriel Anrep, Stockholm 1858, s 293
  3. Brakel nr 1979
  4. 4,0 4,1 4,2 Lokuta mõis (Türi khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
  5. Kristlik vestlus julmast hävingust Liivimaal, mis toimus moskoviidi läbi 58. aastast peale./Christlich Gesprech Von der grawsamen Zerstörung in Lifland, durch den Muscowiter vom 58. Jar her geschehenn … Im Jar unsers Hern. 1579. [Antwerpen, 1579]
  6. MARTIN LINDE, Das „Christlich Gesprech“ des Tilman Brakel Untersuchungen zum Weltbild und Geschichtsverständnis eines livländischen Predigers des 16. Jahrhunderts, OSTEUROPA-INSTITUT MÜNCHEN. Mitteilungen. Nr. 26 Juni 1998, ISBN 3-921396-25-5
  7. Timann Brakel Brackel Eesti vanema kirjanduse digitaalses tekstikogus EEVA
  8. 8,0 8,1 8,2 8,3 8,4 8,5 8,6 Gabriel Anrep (i.e. Johan Gabriel), Brakel, Svenska Adelns Ättar-taflor Utgifna Af Gabriel Anrep, s 292
  9. 9,0 9,1 Transéhe-Roseneck, Astaf von, Brackel, Genealogisches Handbuch der livländischen Ritterschaft. 1, Görlitz : Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke, 1929, seite 76
  10. Adam Lewenhaupt,Karl XII:s officerare. Biografiska anteckninga, Stockholm. P. A. Norstedt & Söners förlag, STOCKOLM 1920, lk 76
  11. 11,0 11,1 Transéhe-Roseneck, Astaf von, Brackel, Genealogisches Handbuch der livländischen Ritterschaft. 1, Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke, 1929, seite 77
  12. Transéhe-Roseneck, Astaf von, Brackel, Genealogisches Handbuch der livländischen Ritterschaft. 1, Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke, 1929, seite 78
  13. 13,0 13,1 13,2 13,3 13,4 Transéhe-Roseneck, Astaf von, Brackel, Genealogisches Handbuch der livländischen Ritterschaft. 1, Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke, 1929, seite 79

Välislingid

muuda
  • Gabriel Anrep (i.e. Johan Gabriel), Brakel, Svenska Adelns Ättar-taflor Utgifna Af Gabriel Anrep, s 291-293, STOCKHOLM, 1858
  • Transéhe-Roseneck, Astaf von, Wilhelm Woldemar von Brackel, Genealogisches Handbuch der livländischen Ritterschaft. 1, Görlitz : Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke, 1929, seite 73–80