Franz von Knorring
See artikkel räägib Franz von Knorring vanemast; tema vennapoja kohta vaata artiklit Franz von Knorring noorem (1626–1694). |
Franz von Knorring (ka Frans Knorring, Frantz Knorre) oli Eestimaa aadlikust Rootsi sõjaväelane (ooberst).
Knorringite suguvõsast Franz von Knorring sündis Pädaste mõisniku Heinrich Knorri ja Gertruda von Vietinghoffi pojana.
Oktoobris 1629 teenis lipnikuna oma ooberst Antoni Jörgenreichi Turu lääni jalaväerügemendis oma sugulase kapten Göran Knorringi kompaniis.[1] Samal positsioonil jätkas ta ka järgmise aasta septembris.[2] Oktoobris 1631 oli Franz von Knorring leitnandi auastmes ning paiknes oma rügemendiga Riias[3], aastatel 1635–1636 teenis ta samas rügemendis kaptenina.[4]
Märtsis 1638 juhatas ta ooberstleitnandina tragunieskadroni, mis oli paigutatud Stralsundi garnisoni.[5] Juuniks oli tema eskadron juba rügemendiks ümber nimetatud ning Greifswaldi üle viidud.[6] Augustis on tema väeüksus taas eskadronina kirja pandud ja paiknes siis juba Löcknitzis.[7] Seal paiknes eskadron veel ka järgmise aasta märtsis.[8]
Aastatel 1645–1647 teenis krahv Magnus Gabriel De la Gardie alluvuses Kuningliku ihukaardiväerügemendi ooberstleitnandi ja kompaniiülemana.[9][10] Jaanuarist juunini 1645 viibisid neli Ihukaardiväe kompaniid ooberstleitnant Knorringi juhtimisel Pärnu garnisonis. Tema alluvuses teenis tollal kapteni ja kompaniiülemana ka hilisem kindralmajor Reinhold Liwe (1621–1665).[11]
Hiljemalt 1647. aastaks oli ta ülendatud ooberstiks ning oli 1647–1662 Ida-Uusimaa lääni (Östra Nylands län) jalaväerügemendi ülem.[12][13][14][15][16][17][18] 1654.–1655. aastal on teda munsterrollis nimetatud Häme lääni (Tavastehus län) rügemendi ülemana.[19][20] 1659. aasta munsterollis on teda mainitud Häme ja Uusimaa lääni rügemendi ülemana. Munsterolli järgi teenisid tema alluvuses ka väimehed Mårten Fock (major) ja Johann von Patkul.[21] 1660. aastal ja edaspidi on Knorringi väeosa jälle Ida-Uusimaa rügemendiks nimetatud.[22][23]
1661. aastast oli Franz von Knorring Narva komandant ning pidas seda ametit 1671. aastani.[24] Narva komandandina sai ta juunis 1660 Ingerimaa kubernerilt Simon Grundel-Helmfeltilt (1617–1677) korralduse eskortida Ivangorodis vangistuses hoitud Kuramaa hertsog Jakob (1610–1682) ühes kaaskonnaga Tallinnasse[25].
Veel 7. juunil 1662[26] oli ta Ida-Uusimaa rügemendi ülem, kuid juba 3. juulil oli väeosa juhtimine läinud üle ooberst Anders Zögele.[27]
Rootsi riigiarhiivis leidub toonastele Rootsi sõjaväelastele ja riigitegelastele (krahv Magnus Gabriel De la Gardie, krahv Claes Tott) saadetud kirju, mis võimaldavad saada ülevaate Knorringi asukohast aastate jooksul:
Perekond
muudaFranz von Knorring abiellus Catharina Schütziga (1616–1687), kes oli Keila-Joa mõisniku Gert Schützi ja Christina Freytag von Loringhoveni tütar. Catharina emapoolne vanavanaisa oli Eestimaa asehaldur Hans Björnsson Lejon (surnud 1572). Abielust sündisid:
- Gertruda Christina von Knorring (suri 1660 Narvas), oli abielus ooberst Mårten Fockiga (1614–1691), kes teenis Knorringi alluvuses Ida-Uusimaa rügemendis
- tütar, oli abielus Wilhelm Klickiga, Rootsi sõjaväelane (kapten)
- Anna Sofia von Knorring (1638–1711), oli abielus kapten Johann von Patkuliga, kes teenis Knorringi alluvuses Ida-Uusimaa rügemendis
- Johann Friedrich von Knorring (suri 1726)
- tütar (suri 6. juulil 1693 Ivangorodis), oli abielus Jakob Johann Bandemeriga
Esivanemad
muudaFranz von Knorringi esivanemad | ||||
Franz von Knorring | Heinrich Knorre Pädaste mõisnik |
Johann Knorr | Heinrich Knorr | Johann Knorr |
... Hoesen | ||||
Hedwig Streithorst | ... | |||
... | ||||
Anna Dorothea Wogrewe | Johann Wogrewe | ... | ||
... | ||||
Anna Kappen | ... | |||
... | ||||
Gerdruta von Vietinghoff | Saaremaa maanõunik Reinhold von Vietinghoff Sandla ja Kuusnõmme mõisnik |
Kuressaare lossidroost Johann von Vietinghoff Sandla mõisnik |
Saaremaa meeskohtunik Christopher von Vietinghoff Pähkla ja Sandla mõisnik | |
Elisabeth von Wettberg | ||||
Elisabeth von Uexküll | Otto von Uexküll Oti mõisnik | |||
Agneta Möller | ||||
Gerdruta von Zöge | ... | ... | ||
... | ||||
... | ... | |||
... |
Viited
muuda- ↑ Antoni Jörgenreichi rügemendi munsterroll; oktoober 1629
- ↑ Antoni Jörgenreichi rügemendi munsterroll; september 1630
- ↑ Antoni Jörgenreichi rügemendi munsterroll; oktoober 1631, Riia
- ↑ Rullor 1620–1723, Registerkort över namn i rullorna, SE/KrA/0022/1a/7
- ↑ Frans Knorringi eskadroni munsterroll; märts 1638, Stralsund
- ↑ Frans Knorringi rügemendi munsterroll; juuni 1638, Greifswald
- ↑ Frans Knorringi eskadroni munsterroll; august 1638, Löcknitz
- ↑ Frans Knorringi eskadroni munsterroll; märts 1639, Löcknitz
- ↑ Ihukaardiväerügemendi munsterroll; november 1645
- ↑ Ihukaardiväerügemendi munsterroll; veebruar 1646
- ↑ Pärnu garnisoni munsterroll; jaanuar-juuni 1645
- ↑ Frans Knorringi rügemendi munsterroll; 1647
- ↑ Frans Knorringi rügemendi munsterroll; 1649
- ↑ Frans Knorringi rügemendi munsterroll; 1649
- ↑ Frans Knorringi rügemendi munsterroll; 1649
- ↑ Frans Knorringi rügemendi munsterroll; 1650
- ↑ Frans Knorringi rügemendi munsterroll; 1651
- ↑ Frans Knorringi rügemendi munsterroll; 1651
- ↑ Frans Knorringi rügemendi munsterroll; jaanuar, mai 1654
- ↑ Frans Knorringi rügemendi munsterroll; 1655
- ↑ Frans Knorringi rügemendi munsterroll; 1659
- ↑ Frans Knorringi rügemendi munsterroll; 1660
- ↑ Frans Knorringi rügemendi munsterroll; 1661
- ↑ Knorring; Knorring, von, släkter
- ↑ Ernst Seraphim ja August Seraphim "Aus der Kurländischen Vergangenheit. Bilder und Gestalten des siebzehnten Jahrhunderts", lk. 321
- ↑ Frans Knorringi rügemendi munsterroll; juuni 1662
- ↑ Frans Knorringi rügemendi munsterroll; juuli 1662
- ↑ 28,0 28,1 28,2 28,3 28,4 Brev till Magnus Gabriel de la Gardie. Från enskilda.
- ↑ Skrivelser till Clas Tott. Från enskilda personer.