Suur aruhein (Festuca gigantea) on rohttaimeliik kõrreliste sugukonna aruheina perekonnast.

Suur aruhein
Suur aruhein (Festuca gigantea)
Suur aruhein (Festuca gigantea)
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass Üheidulehelised Monocotyledoneae
Selts Kõrreliselaadsed Poales
Sugukond Kõrrelised Poaceae
Perekond Aruhein Festuca
Liik Suur aruhein
Binaarne nimetus
Festuca gigantea
(L.) Vill.
Sünonüümid
  • Avena flaccida Hack. ex Hook.f.
  • Avena gigantea (L.) Salisb.
  • Bromus aquaticus Schrank
  • Bromus bonassorum Bornm.
  • Bromus giganteus L.
  • Bromus gyganteus Crantz
  • Bromus longifolius Lyons
  • Bromus strigosus Lam.
  • Bromus triflorus L.
  • Bucetum giganteum Parn.
  • Drymonaetes giganteus Fourr.
  • Festuca bonassorum Bornm.
  • Festuca pseudogigantea Ovcz. & Shibkova
  • Forasaccus giganteus (L.) Bubani
  • Lolium giganteum (L.) Darbysh.
  • Schedonorus giganteus (L.) Holub
  • Trisetum flaccidum (Hack. ex Hook.f.) R.R.Stewart
  • Zerna gigantea (L.) Panz. ex B.D.Jacks.

Kirjeldus muuda

Suure aruheina pööris on kuni 30 cm pikk, tipust longus, hõre, laiuv, hallikasroheline. Pähikud 10–15 mm pikad, 3–5 õiega. Libled 4–5 mm pikad, teravatipulised ja kileja servaga. Välissõklad pikaohtelised, ohe 2–3 korda sõklast pikem. Keeleke tömp, kuni 1 mm pikk, kõrvakesed suured, sirpjalt kõrt ümbritsevad. Lehelaba kuni 15 mm lai, sügavroheline ja alt läikiv. Suur aruhein kasvab kuni 150 cm kõrguseks. Taimed õitsevad juunist augustini.[1]

Kasvukoht muuda

Suur aruhein kasvab leht-ja segametsades, vanades parkides, võsastikes ja veekogude kallastel.[1]

Levik muuda

Tavaline üle Eesti.[1]

Galerii muuda

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 Leht, M. (toim.). 2010. Eesti taimede määraja. EMÜ, Eesti Loodusfoto, Tartu

Välislingid muuda