Karl Hellat
Karl Hellat (19. mai 1862 Koigi, Aru vald[1], Nõo kihelkond – 10. aprill 1935 Haapsalu, Läänemaa) oli ühiskonnategelane ja poliitik (Venemaa Keisririigi Riigiduuma saadik).
 | |
| Sünniaeg | 19. mai 1862 |
|---|---|
| Sünnikoht | Koigi Aru vald |
| Surmaaeg | 10. aprill 1935 (72-aastaselt) |
| Erakond | Eesti Rahvameelne Eduerakond |
| Amet | Venemaa keisririigi Riigiduuma I koosseisu saadik |
| Õppeasutus | Peterburi Ülikool |
Elulugu muuda
Karl Hellat sündis 1862. aastal Koigil Aru vallas talurentniku (hilisema Sangaste Savi talu omaniku) Peeter Hellati peres. Varasemates kirikuraamatutes on tema perekonna nimi Hällat, mis on pärit Hällato talu nimest.
Karl Hellat õppis Tartus algkoolis aastatel 1875–1877, kreiskoolis aastatel 1877–1879, Peterburi Anna koolis aastatel 1880–1884 ja seejärel Peterburi Ülikoolis juristiks. Karl Hellat lõi üliõpilaspäevil kaasa eesti üliõpilasliikumises, ta oli 1884. aastal eesti üliõpilaste poolt Peterburis Sõprade Salgakese nime all moodustatud üliõpilasühenduse üks 12 asutajaliikmest[2]. Ühendus registreeriti ametlikult Peterburi Eesti Üliõpilaste Abiandmise Seltsina 1909. aastal. Ühingust moodustati 1913. aastal EÜS Põhjala.
Karl Hellat lõpetas Peterburi ülikooli õigusteaduskonna 1889. aastal õigusteaduse kandidaadi kraadiga. Pärast ülikooli lõpetamist oli ta Peterburi kohtupalati kohtuameti kandidaat 1889, töötas Tallinna ringkonnakohtu sekretäri abina, 1889 töötas ta Haapsalus rahukohtunikuna ja 1889–1899 Haapsalu ülemtalurahvakohtu esimehena. Aastatel 1899–1906 oli ta Novgorodi kubermangus Ustjužna linnakohtunik. Tõlkis õigusakte [3] ja aitas luua rahvusliku liikumise organisatsioone (nt Eesti Kungla Karskuse Seltsi)[4]
Ühiskondlik tegevus muuda
Karl Hellat oli 1896. aasta Läänemaa esimese laulupeo üks peakorraldajaid. Laulupeol oli peokõneleja keeleteadlane Oskar Kallas, kes sellal Peterburis õpetaja ametit pidas. Miina Härma koostas laulupeo kava, korraldas nootide trükkimise, koorijuhtide õpetamise ning tegi kooridega eelproove. David Otto Wirkhaus oli Läänemaa muusikakooride juht.
Karl Hellat püüdis tõsta läänlaste rahvuslikku eneseteadvust, mis venestamispoliitikaga ei sobinud. Kuberneri survel tuli tal hiljem Kungla seltsist välja astuda ja 1899. aastal oli ta sunnitud Eestist lahkuma[5].
Pärast sunnitud lahkumist Eestist töötas ta aastatel 1899–1906 kohtunikuna Novgorodi kubermangus Ustjužnas.
Poliitiline tegevus muuda
1906. aastal valiti Karl Hellat märtsis–aprillis toimunud valimistel Venemaa keisririigi Riigiduuma I koosseisu.
Pärast Riigiduuma laialisaatmist keiser Nikolai II poolt 1906. aastal allkirjastas ta 10. juunil 1906 Viiburis koos Jaan Tõnissoni ja veel 179 Riigiduuma saadikuga üleskutse, milles "protestiti duuma laialisaatmise vastu ja kutsuti rahvast üles avaldama valitsusele passiivset vastupanu"[6]. Selle eest mõisteti ta kohtulikult süüdi Venemaa keisririigi Nuhtlusseaduse § 129, p. 1, pp 51 ja 3 alusel[7] ning viibis 3 kuud vahi all.
Pärast vabanemist töötas Karl Hellat advokaadina Peterburis; Vene Tööstus-Kaubanduspanga juriidilise osakonna juhatajana (aastatel 1906–1912) ning sama panga osakonna juhatajana Ventspilsis (aastatel 1912–1914).
Esimese maailmasõja ajal, aastatel 1915–1919 töötas Karl Hellat Goltas Ukrainas. Aastatel 1919–1921 viibis Odessas, kus Odessa Tšekaa ta surma mõistis[8], Eesti Vabariik vahetas Karl Hellati 1921. aastal kommunistide vastu välja. 1922. aastal oli ta Ukrainas eesti kontroll-optsioonikomisjoni esimees.
Eesti Vabariigis oli Karl Hellat aastatel 1922–1926 Tallinna-Haapsalu rahukogu alaline liige ja hiljem aastatel 1926–1929 Eesti Maapanga juhatuse esimees, misjärel läks pensionile. Viimased eluaastad veetis Karl Hellat Haapsalus[9], kus ta 10. aprill 1935 [10] 72-aastaselt suri.
Karl Hellat on maetud Sangaste kalmistule Valgamaal.
Isiklikku muuda
Karl Hellat abiellus 1899. aastal Haapsalus Alma Mathilde Friedebergiga.
Karl Hellati vennad olid Kristjan Hellat (1834–1910), kes oli tislermeister Peterburis ja ärimees Tallinnas, Jakob Hellat (1840–1899), kes oli kaupmees Tartus, ning Peterburis tegutsenud otorinolarüngoloog Peeter Hellat (1857–1912).
Jakob Hellati pojad olid Peeter Hellat (1868–1899), Georg Hellat (1870–1943), Herman Hellat (1876–1954), Aleksander Hellat (1881–1943).
Viited muuda
- ↑ "Eesti biograafiline andmebaas ISIK, Hellat, Karl". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. oktoober 2014. Vaadatud 22. märtsil 2012.
- ↑ EÜS Põhjala 1884 Ajalugu
- ↑ Baltimaa eraseadus / Eestikeelde kirjutanud Kollegia Assessor J. R. Rezold [ja cand. jur. K. Hellat]. - Ревель : [s.n.], tsens. 1897-1900. - 76 lk.; 27 cm. - ("Walguse" kaasanne ; 1899, nr. 47, 48, 52, 53.)
- ↑ Eesti "Kungla" Karskuse Seltsi põhjuskiri : [Kinnitatud 12. mail 1895] / Eesti keele tõlkinud cand. jur. K. Hellat. - Tallinn : [s.n.], 1896. - 15 lk
- ↑ Mare Räis, Muusikaelu enne 1896. a laulupidu, Läänemaa juubelilaulupeo teatmikus. Haapsalu, 1996.
- ↑ Toomas Karjahärm, Revolutsioon, mis äratas eestlased. 100 aastat 1905. aasta revolutsioonist, Horisont, Nr. 1/2005
- ↑ Геллат Карл Петрович, hrono.ru
- ↑ Геллат Карл Петрович, Приговорен: 8 октября 1921 г., Приговор: ВМН, Жертвы политического террора в СССР
- ↑ Vaikses Haapsalus, Vaba Maa, 17. okt. 1933
- ↑ Täna hommikul suri Haapsalus 72 aasta vanuses endine Eesti Maapanga direktor Karl Hellat, Postimees, nr.99, 10. aprill 1935, lk 3