Kõik avalikud logid

See on Vikipeedia kõigi olemasolevate logide ühendkuva. Valiku kitsendamiseks vali logitüüp, sisesta kasutajanimi (tõstutundlik) või huvipakkuva lehekülje pealkiri (samuti tõstutundlik).

Logid

Täitja:

Objekt (pealkiri või Kasutaja:kasutajanimi):

Alates kuupäevast (ja varasemad):

Märgisefilter:

Näita lisalogisid:

Tänulogi

Kontrollimislogi

Märgiste logi

Konto loomise logi

(uusimad | vanimad) Näita (uuemad 50 | vanemad 50) (20 | 50 | 100 | 250 | 500)

14. mai 2022, kell 21:58 Teomees arutelu kaastöö alustas lehekülge Kivine (Uus lehekülg: ''''Kivine''' on eesti perekonnanimi. ==Statistika== 2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Kivine 36 inimesel: 17 mehel ja 19 naisel. Perekonnanimede levikult on Kivine meeste puhul 7376. kohal ja naiste puhul 7125. kohal. Kivine oli levinumaks nimeks vanuserühmas 55–59 aastat, kus seda oli 10 000 elaniku kohta 0,65.<ref name="stat.ee">[https://www.stat.ee/nimed/pere/Kivine Statistikaamet. Rahvastikuregister] (vaadatud 14.05.2022)</ref> 19. saj...')
14. mai 2022, kell 21:15 Teomees arutelu kaastöö alustas lehekülge Kivimägi (Uus lehekülg: ''''Kivimägi''' on eesti perekonnanimi. ==Statistika== 2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Kivimägi 209 inimesel: 108 mehel ja 101 naisel. Perekonnanimede levikult on Kivimägi meeste puhul 725. kohal ja naiste puhul 910. kohal. Kivimägi oli levinumaks nimeks vanuserühmas 20–24 aastat, kus seda oli 10 000 elaniku kohta 2,14. Perekonnanimi Kivimägi oli kõige sagedasem Järva maakonnas, kus sellist nime kandis maakonna 10...')
14. mai 2022, kell 12:14 Teomees arutelu kaastöö alustas lehekülge Kivimäe (perekonnanimi) (Uus lehekülg: ''''Kivimäe''' on eesti perekonnanimi. ==Statistika== 2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Kivimäe 309 inimesel: 153 mehel ja 156 naisel. Perekonnanimede levikult on Kivimäe meeste puhul 455. kohal ja naiste puhul 489. kohal. Kivimäe oli levinumaks nimeks vanuserühmas 85+ aastat, kus seda oli 10 000 elaniku kohta 3,19. Perekonnanimi Kivimäe oli kõige sagedasem Järva maakonnas, kus sellist nime kandis maakonna 10 000 elani...')
12. mai 2022, kell 09:21 Teomees arutelu kaastöö alustas lehekülge Steinberg (Uus lehekülg: ''''Steinberg''' on perekonnanimi, saksa ja Aškenazi juudi päritolu (tõlkes ''kivimägi''). ==Statistika== 2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Steinberg 213 inimesel: 86 mehel ja 127 naisel. Perekonnanimede levikult on Steinberg meeste puhul 1013. kohal ja naiste puhul 661. kohal. Steinberg oli levinumaks nimeks vanuserühmas 80–84 aastat, kus seda oli 10 000 elaniku kohta 1,92. Perekonnanimi Steinberg oli k...')
11. mai 2022, kell 19:19 Teomees arutelu kaastöö alustas lehekülge Jõe (perekonnanimi) (Uus lehekülg: ''''Jõe''' on eesti perekonnanimi. 2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Jõe 310 inimesel: 162 mehel ja 146 naisel. Perekonnanimede levikult oli Jõe meeste puhul 414. ja naiste puhul 548. kohal. Jõe oli kõige levinum perekonnanimi vanuserühmas 25–29, kus neid on 10 000 elaniku kohta 3,13. Perekonnanimi Jõe oli kõige sagedasem Lääne-Viru maakonnas, kus sellist nime kandis maakonna 10 000 elaniku kohta keskmiselt 8,...')
10. mai 2022, kell 20:05 Teomees arutelu kaastöö alustas lehekülge Keskküla (perekonnanimi) (Uus lehekülg: ''''Keskküla''' on perekonnanimi. 2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Keskküla 228 inimesel: 116 mehel ja 112 naisel. Perekonnanimede levikult oli Keskküla meeste puhul 661. ja naiste puhul 785. kohal. Keskküla oli kõige levinum perekonnanimi vanuserühmas 20–24, kus neid on 10 000 elaniku kohta 2,85. Perekonnanimi Keskküla oli kõige sagedasem Võru maakonnas, kus sellist nime kandis maakonna 10 000 elaniku kohta keskmise...')
10. mai 2022, kell 08:52 Teomees arutelu kaastöö alustas lehekülge Kosk (perekonnanimi) (Uus lehekülg: ''''Kosk''' on perekonnanimi. 2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Kosk 245 inimesel: 127 mehel ja 118 naisel. Perekonnanimede levikult oli Kosk meeste puhul 583. ja naiste puhul 730. kohal. Kosk oli kõige levinum perekonnanimi vanuserühmas 60–64, kus neid on 10 000 elaniku kohta 2,39. Perekonnanimi Kosk oli kõige sagedasem Põlva maakonnas, kus sellist nime kandis maakonna 10 000 elaniku kohta keskmiselt 4,50 inimest.<ref na...')
9. mai 2022, kell 22:17 Teomees arutelu kaastöö alustas lehekülge Kosenkranius (Uus lehekülg: ''''Kosenkranius''' on perekonnanimi. 2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli perekonnanimi Kosenkranius 73 inimesel: 28 mehel ja 45 naisel. Perekonnanimede levikult oli Kosenkranius meeste puhul 4227. ja naiste puhul 2643. kohal. Kosenkranius oli kõige levinum perekonnanimi vanuserühmas 80–84, kus neid on 10 000 elaniku kohta 1,28. Perekonnanimi Kosenkranius oli kõige sagedasem Pärnu maakonnas, kus sellist nime kandis maakonna 10 000 elaniku kohta...')
9. mai 2022, kell 08:47 Teomees arutelu kaastöö alustas lehekülge Tihane (perekonnanimi) (Uus lehekülg: ''''Tihane''' on perekonnanimi. ==Statistika== 2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Tihane 149 inimesel: 74 mehel ja 75 naisel. Perekonnanimede levikult oli Tihane meeste puhul 1248. kohal ja naiste puhul 1365. kohal. Tihane oli levinumaks nimeks vanuserühmas 60–64 aastat, kus seda oli 10 000 elaniku kohta 1,66. Perekonnanimi Tihane oli kõige sagedasem Järva maakonnas, kus sellist nime kandis maakonna 10 000 elaniku kohta kes...')
8. mai 2022, kell 18:56 Teomees arutelu kaastöö alustas lehekülge Varblane (perekonnanimi) (Uus lehekülg: ''''Varblane''' on perekonnanimi. ==Statistika== 2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Varblane 233 inimesel: 104 mehel ja 129 naisel. Perekonnanimede levikult oli Varblane meeste puhul 784. kohal ja naiste puhul 647. kohal. Varblane oli levinumaks nimeks vanuserühmas 0–4 aastat, kus seda oli 10 000 elaniku kohta 2,67. Perekonnanimi Varblane oli kõige sagedasem Hiiu maakonnas, kus sellist nime kandis maakonna 10 000 elaniku kohta...')
8. mai 2022, kell 12:03 Teomees arutelu kaastöö alustas lehekülge Udras (perekonnanimi) (Uus lehekülg: ''''udras''' on perekonnanimi. ==Statistika== 2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Udras 223 inimesel: 100 mehel ja 123 naisel. Perekonnanimede levikult oli Udras meeste puhul 816. kohal ja naiste puhul 686. kohal. Udras oli levinumaks nimeks vanuserühmas 85+ aastat, kus seda oli 10 000 elaniku kohta 3,41. Perekonnanimi Udras oli kõige sagedasem Võru maakonnas, kus sellist nime kandis maakonna 10 000 elaniku kohta keskmiselt 16,...')
8. mai 2022, kell 09:36 Teomees arutelu kaastöö alustas lehekülge Hiir (perekonnanimi) (Uus lehekülg: ''''Hiir''' on perekonnanimi. ==Statistika== 2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Hiir 106 inimesel: 51 mehel ja 56 naisel. Perekonnanimede levikult oli Hiir meeste puhul 2023. kohal ja naiste puhul 2006. kohal. Hiir oli levinumaks nimeks vanuserühmas 75–79 aastat, kus seda oli 10 000 elaniku kohta 1,80. Perekonnanimi Hiir oli kõige sagedasem Põlva maakonnas, kus sellist nime kandis maakonna 10 000 elaniku kohta keskmiselt 1...')
8. mai 2022, kell 08:29 Teomees arutelu kaastöö alustas lehekülge Mäger (perekonnanimi) (Uus lehekülg: ''''Mäger''' on perekonnanimi. ==Statistika== 2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Mäger 110 inimesel: 46 mehel ja 64 naisel. Perekonnanimede levikult oli Mäger meeste puhul 2307. kohal ja naiste puhul 1695. kohal. Mäger oli levinumaks nimeks vanuserühmas 80–84 aastat, kus seda oli 10 000 elaniku kohta 1,49. Perekonnanimi Mäger oli kõige sagedasem Viljandi maakonnas, kus sellist nime kandis maakonna 10 000 elaniku koht...')
7. mai 2022, kell 20:14 Teomees arutelu kaastöö alustas lehekülge Nugis (perekonnanimi) (Uus lehekülg: ''''Nugis''' on perekonnanimi. ==Statistika== 2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Nugis 295 inimesel: 153 mehel ja 142 naisel. Perekonnanimede levikult oli Nugis meeste puhul 455. kohal ja naiste puhul 576. kohal. Nugis oli levinumaks nimeks vanuserühmas 0–4 aastat, kus seda oli 10 000 elaniku kohta 3,17. Perekonnanimi Nugis oli kõige sagedasem Järva maakonnas, kus sellist nime kandis maakonna 10 000 elaniku kohta keskmisel...')
7. mai 2022, kell 11:28 Teomees arutelu kaastöö alustas lehekülge Normet (Uus lehekülg: ''''Normet''' on perekonnanimi. ==Statistika== 2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Normet 59 inimesel: 29 mehel ja 30 naisel. Perekonnanimede levikult oli Normet meeste puhul 4047. kohal ja naiste puhul 4333. kohal. Normet oli levinumaks nimeks vanuserühmas 80–84 aastat, kus seda oli 10 000 elaniku kohta 1,06. Perekonnanimi Normet oli kõige sagedasem Valga maakonnas, kus sellist nime kandis maakonna 10 000 elaniku kohta keskmi...')
7. mai 2022, kell 09:26 Teomees arutelu kaastöö alustas lehekülge Normann (Uus lehekülg: ''''Normann''' on perekonnanimi. ==Statistika== 2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Normann 77 inimesel: 42 mehel ja 35 naisel. Perekonnanimede levikult on Normann meeste puhul 2592. kohal ja naiste puhul 3595. kohal. Normann oli levinumaks nimeks vanuserühmas 5–9 aastat, kus seda oli 10 000 elaniku kohta 1,25. Perekonnanimi Normann oli kõige sagedasem Võru maakonnas, kus sellist nime kandis maakonna 10 000 elaniku kohta kesk...')
7. mai 2022, kell 08:59 Teomees arutelu kaastöö alustas lehekülge Kõrvits (perekonnanimi) (Uus lehekülg: ''''Kõrvits''' on perekonnanimi. ==Statistika== 2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Kõrvits 59 inimesel: 22 mehel ja 37 naisel. Perekonnanimede levikult oli Kõrvits meeste puhul 5554. kohal ja naiste puhul 3360. kohal. Kõrvits oli levinumaks nimeks vanuserühmas 75–79 aastat, kus seda oli 10 000 elaniku kohta 1,60. Perekonnanimi Kõrvits oli kõige sagedasem Pärnu maakonnas, kus sellist nime kandis maakonna 10 000 elaniku...')
6. mai 2022, kell 20:17 Teomees arutelu kaastöö alustas lehekülge Noormets (Uus lehekülg: ''''Noormets''' on perekonnanimi. ==Statistika== 2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Noormets 248 inimesel: 118 mehel ja 130 naisel. Perekonnanimede levikult oli Noormets meeste puhul 646. kohal ja naiste puhul 639. kohal. Noormets oli levinumaks nimeks vanuserühmas 10–14 aastat, kus seda oli 10 000 elaniku kohta 2,66. Perekonnanimi Noormets oli kõige sagedasem Pärnu maakonnas, kus sellist nime kandis maakonna 10 000 elaniku...')
6. mai 2022, kell 13:10 Teomees arutelu kaastöö alustas lehekülge Nikopensius (Uus lehekülg: ''''Nikopensius''' on perekonnanimi. ==Statistika== 2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Nikopensius 76 inimesel: 39 mehel ja 37 naisel. Perekonnanimede levikult on Nikopensius meeste puhul 2880. kohal ja naiste puhul 3360. kohal. Nikopensius oli levinumaks nimeks vanuserühmas 60–64 aastat, kus seda oli 10 000 elaniku kohta 1,14. Perekonnanimi Nikopensius oli kõige sagedasem Põlva maakonnas, kus sellist nime kandis maakonna 1...')
6. mai 2022, kell 08:31 Teomees arutelu kaastöö alustas lehekülge Koch (perekonnanimi) (Uus lehekülg: ''''Koch''' on perekonnanimi (saksa keeles tähendab ''kokk'', ka ''söögi tegija''). ==Statistika== 2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Koch 200 inimesel: 98 mehel ja 102 naisel. Perekonnanimede levikult on Koch meeste puhul 843. kohal ja naiste puhul 898. kohal. Koch oli levinumaks nimeks vanuserühmas 40–44 aastat, kus seda oli 10 000 elaniku kohta 2,00. Perekonnanimi Koch oli kõige sagedasem Lääne maakonnas, kus se...')
5. mai 2022, kell 08:33 Teomees arutelu kaastöö alustas lehekülge Koha (perekonnanimi) (Uus lehekülg: ''''Koha''' on perekonnanimi. ==Statistika== 2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Koha 135 inimesel: 65 mehel ja 70 naisel. Perekonnanimede levikult oli Koha meeste puhul 1475. kohal ja naiste puhul 1510. kohal. Koha oli levinumaks nimeks vanuserühmas 85+ aastat, kus seda oli 10 000 elaniku kohta 1,49. Perekonnanimi Koha oli kõige sagedasem Võru maakonnas, kus sellist nime kandis maakonna 10 000 elaniku kohta keskmiselt 4,01 in...')
4. mai 2022, kell 22:18 Teomees arutelu kaastöö alustas lehekülge Ojaste (Uus lehekülg: ''''Ojaste''' on perekonnanimi. ==Statistika== 2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Ojaste 319 inimesel: 165 mehel ja 154 naisel. Perekonnanimede levikult on Ojaste meeste puhul 399. kohal ja naiste puhul 496. kohal. Ojaste oli levinumaks nimeks vanuserühmas 50–54 aastat, kus seda oli 10 000 elaniku kohta 3,50. Perekonnanimi Ojaste oli kõige sagedasem Põlva maakonnas, kus sellist nime kandis maakonna 10 000 elaniku kohta kesk...')
4. mai 2022, kell 21:33 Teomees arutelu kaastöö alustas lehekülge Kompus (Uus lehekülg: ''''Kompus''' on perekonnanimi. ==Statistika== 2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Kompus 221 inimesel: 119 mehel ja 102 naisel. Perekonnanimede levikult on Kompus meeste puhul 639. kohal ja naiste puhul 898. kohal. Kompus oli levinumaks nimeks vanuserühmas 80–84 aastat, kus seda oli 10 000 elaniku kohta 2,77. Perekonnanimi Kompus oli kõige sagedasem Jõgeva maakonnas, kus sellist nime kandis maakonna 10 000 elaniku kohta ke...')
4. mai 2022, kell 08:44 Teomees arutelu kaastöö alustas lehekülge Bachmann (Uus lehekülg: ''''Bachmann''' on perekonnanimi. ==Statistika== 2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Bachmann 187 inimesel: 90 mehel ja 97 naisel. Perekonnanimede levikult on Bachmann meeste puhul 951. kohal ja naiste puhul 969. kohal. Bachmann oli levinumaks nimeks vanuserühmas 50–54 aastat, kus seda oli 10 000 elaniku kohta 2,72. Perekonnanimi Bachmann oli kõige sagedasem Valga maakonnas, kus sellist nime kandis maakonna 10 000 elaniku koht...')
4. mai 2022, kell 08:30 Teomees arutelu kaastöö alustas lehekülge Tarvas (perekonnanimi) (Uus lehekülg: ''''Tarvas''' on perekonnanimi. ==Statistika== 2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Tarvas 32 inimesel: 15 mehel ja 17 naisel. Perekonnanimede levikult on Tarvas meeste puhul 8436. kohal ja naiste puhul 7988. kohal. Tarvas oli levinumaks nimeks vanuserühmas 50–54 aastat, kus seda oli 10 000 elaniku kohta 0,68. Perekonnanimi Tarvas oli kõige sagedasem Pärnu maakonnas, kus sellist nime kandis maakonna 10 000 elaniku kohta keskm...')
3. mai 2022, kell 21:45 Teomees arutelu kaastöö alustas lehekülge Treumann (Uus lehekülg: ''''Treumann''' on perekonnanimi. ==Statistika== 2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Treumann 42 inimesel: 25 mehel ja 17 naisel. Perekonnanimede levikult on Treumann meeste puhul 4807. kohal ja naiste puhul 7988. kohal. Treumann oli levinumaks nimeks vanuserühmas 15–19 aastat, kus seda oli 10 000 elaniku kohta 0,63. Perekonnanime Treumann kandja on keskmiselt 39 aasta vanune (mediaanvanus on 33).<ref name="stat.ee">[https://www.stat.ee/nimed/pe...')
3. mai 2022, kell 20:01 Teomees arutelu kaastöö alustas lehekülge Karp (perekonnanimi) (Uus lehekülg: ''''Karp''' on perekonnanimi. ==Statistika== 2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Karp[[]] 250 inimesel: 118 mehel ja 132 naisel. Perekonnanimede levikult on Karp meeste puhul 646. kohal ja naiste puhul 628. kohal. Karp oli levinumaks nimeks vanuserühmas 75–79 aastat, kus seda oli 10 000 elaniku kohta 4,00. Perekonnanimi Karp oli kõige sagedasem Jõgeva maakonnas, kus sellist nime kandis maakonna 10 000 elaniku kohta keskmise...')
3. mai 2022, kell 18:18 Teomees arutelu kaastöö alustas lehekülge Pill (perekonnanimi) (Uus lehekülg: ''''Pill''' on perekonnanimi. ==Statistika== 2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Pill 248 inimesel: 120 mehel ja 128 naisel. Perekonnanimede levikult on Pill meeste puhul 635. kohal ja naiste puhul 652. kohal. Pill oli levinumaks nimeks vanuserühmas 80–84 aastat, kus seda oli 10 000 elaniku kohta 2,56. Perekonnanimi Pill oli kõige sagedasem Võru maakonnas, kus sellist nime kandis maakonna 10 000 elaniku kohta keskmiselt 5,74...')
2. mai 2022, kell 08:27 Teomees arutelu kaastöö alustas lehekülge Taar (perekonnanimi) (Uus lehekülg: ''''Taar''' on eesti perekonnanimi. 2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Taar 44 mehel ja 43 naisel. Levikult oli perekonnanimi Taar meeste puhul 2427. ja naiste puhul 2791. kohal. Taar oli levinumaks nimeks vanuserühmas 0–4 aastat, kus seda oli 10 000 elaniku kohta 1,50. Perekonnanimi Taar oli kõige sagedasem Viljandi maakonnas, kus sellist nime kandis maakonna 10 000 elaniku kohta keskmiselt 2,64 inimest.<ref name="stat.e...')
1. mai 2022, kell 09:36 Teomees arutelu kaastöö alustas lehekülge Sõrmus (perekonnanimi) (Uus lehekülg: ''''Sõrmus''' on eesti perekonnanimi. 2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Sõrmus 134 mehel ja 154 naisel. Levikult oli perekonnanimi Sõrmus meeste puhul 542. ja naiste puhul 496. kohal. Sõrmus oli levinumaks nimeks vanuserühmas 65–69 aastat, kus seda oli 10 000 elaniku kohta 2,91. Perekonnanimi Sõrmus oli kõige sagedasem Võru maakonnas, kus sellist nime kandis maakonna 10 000 elaniku kohta keskmiselt 9,18 inimest.<ref n...')
1. mai 2022, kell 09:12 Teomees arutelu kaastöö alustas lehekülge Sõrmus (Uus lehekülg: '{{See artikkel|räägib ehtest, perekonnanime kohta vaata artiklit Sõrmus (perekonnanimi)}} pisi|Hõbesõrmus [[Rooma keisririik|Rooma keisririigi ajast]] '''Sõrmus''' on enamasti metallist rõnga- või spiraalikujuline (võrujas) <nowiki>sõrme</nowiki>ehe.<ref>[https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=s%C3%B5rmus&F=M] Eesti keele seletav sõnaraamat</ref> Sõrmused võivad olla valmistatud mitmesugustes...') Märgis: Visuaalmuudatus: Ümberlülitus
30. aprill 2022, kell 14:23 Teomees arutelu kaastöö alustas lehekülge Soonetasumine (Uus lehekülg: ''''Soonetasumine''' on põlisest ajast tuntud võte pingul olevate ja valutavate lihaste ning kõõluste (varasemalt ''soonte'') raviks kätega masseerimise abil peale rasket kehalist tööd.<ref name="Eesti rahvakultuuri leksikon">Eesti rahvakultuuri leksikon. 2007. Koostanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 280.</ref> Sellist massaaži on nimetatud ka mudimine, mutsimine, triikimine, katsumine, muljumine, sõtkumine jne. ==...')
28. aprill 2022, kell 08:52 Teomees arutelu kaastöö alustas lehekülge Rahvaravitseja (Ümbersuunamine lehele Rahvaarst) Märgis: Uus ümbersuunamine
28. aprill 2022, kell 08:50 Teomees arutelu kaastöö alustas lehekülge Rahvaarst (Uus lehekülg: ''''Rahvaarst''' (ka ''maatark'', Setumaal ''maanatark''<ref>[https://www.eki.ee/cgi-bin/murdekaart.cgi?num=27901&sona=maanatark Murdekaart]. Väike murdesõnastik.</ref>) on isik, kelle erilised oskused lubavad ravida nii inimesi kui ka koduloomi.<ref name="Eesti rahvakultuuri leksikon">Eesti rahvakultuuri leksikon. 2000. Koostanud Ants Viires. Tallinn, Ühiselu AS trükikoda. Lk 239</ref> ==Iseloomustus== Viimastel sajanditel Eestis tegutsenud rahvaravitse...')
22. aprill 2022, kell 08:03 Teomees arutelu kaastöö alustas lehekülge Sopp (kalandus) (Uus lehekülg: ''''Sopp''' (ka ''voluk'', ''tõkkekott'') on pujuseta võrkkott kalaüügil.<ref name="Eesti rahvakultuuri leksikon">Eesti rahvakultuuri leksikon. 2000. Koostanud Ants Viires. Tallinn, Ühiselu AS trükikoda. Lk 280</ref>. Sopp oli tuntud Läänemere ümbruses, Skandinaavias ning mitmel pool Lääne-Euroopas. ==Kirjeldus== Sopil on avar nelinurkse puuraamiga suuosa (kõrgus kuni 1,5 meetrit) ning pikk (kuni 4,5 meetrit) võrgust osa kit...')
17. aprill 2022, kell 19:02 Teomees arutelu kaastöö alustas lehekülge Soojamüür (Ümbersuunamine lehele Soemüür) Märgis: Uus ümbersuunamine
17. aprill 2022, kell 19:01 Teomees arutelu kaastöö alustas lehekülge Soemüür (Uus lehekülg: ''''Soemüür''' on pliidi juurde kuuluv <nowiki>suitsu</nowiki>lõõridega tellisehitis, mis pliidi kütmisel kuumeneb ja soojendab ruume.<ref>[http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=soem%C3%BC%C3%BCr&F=M Eesti keele seletav sõnaraamat]</ref><ref name="Rahvakultuuri leksikon">Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 278</ref> == Ajaloost == Eestis hakati soemüüre koos pli...') Märgis: Visuaalmuudatus: Ümberlülitus
15. aprill 2022, kell 15:38 Teomees arutelu kaastöö alustas lehekülge Rõngassõlg (Uus lehekülg: ' '''Rõngassõlg''' on lameda sõõriga sõlg, millel on keskmise suurusega suuava ja välisserv kaunistusega. See on nii rõivakinnitusvahend kui ehe.<ref name="Etnograafia sõnaraamat">Eesti etnograafia sõnaraamat. Koostanud Arvi Ränk, toimetanud Õie Ränk. Tallinn 1995. lk 76</ref> == Ajaloost == Eestis levisid 13. sajandist 17. sajandini laialdaselt kitsama sõõriga lamedad rõngassõled ehk ''hansasõled''. 16. sajandil tul...') Märgis: Visuaalmuudatus: Ümberlülitus
15. aprill 2022, kell 12:01 Teomees arutelu kaastöö alustas lehekülge Kuhiksõlg (Uus lehekülg: 'pisi|Kuhiksõlg, [[Eesti Rahva Muuseum]] '''Kuhiksõlg''' on koonusja vormiga sõlg, millel on väike nõelaava ja välisserval nupurida. See oli nii rõivakinnitusvahend kui ehe.<ref name="Etnograafia sõnaraamat">Eesti etnograafia sõnaraamat. Koostanud Arvi Ränk, toimetanud Õie Ränk. Tallinn 1995. lk 76</ref> == Ajaloost == 16. sajandil oli moes renessaansi<nowiki>pärane</nowiki> lame rõngassõ...') Märgis: Visuaalmuudatus: Ümberlülitus
7. aprill 2022, kell 16:31 Teomees arutelu kaastöö alustas lehekülge Kure tänav (Rakvere) (Uus lehekülg: ''''Kure tänav''' on tänav Rakveres ja paikneb linna kaguosas. Kaugus Turu platsist (keskväljak) linnulennul mõõdetuna on 2,7 km. Tänav on pikkusega 170 m<ref>[https://rakvere.kovtp.ee/kohalike-teede-nimekiri Kohalike teede nimekiri] Vaadatud 05.04.2022</ref>, on 25 meetrit lai ning asub Rakvere Linnuriigi linnaosas, olles üks lõunapoolsemaid tänavaid linnas. Kure tänav külgneb lõuna poolt Rakvere linna p...')
4. aprill 2022, kell 21:47 Teomees arutelu kaastöö alustas lehekülge Vitssõlg (Uus lehekülg: ''''Vitssõlg''' on ümar võrukujuline ehe, mida Eesti aladel on kantud alates 13. sajandist peaaegu muutumatuna. Tänapäeval kantakse sõlgi peamiselt rahvarõivastega.<ref name="Etnograafia sõnaraamat">Eesti etnograafia sõnaraamat. Koostanud Arvi Ränk, toimetanud Õie Ränk. Tallinn 1995. lk 241</ref> == Kirjeldus == Vitssõle rõnga laius on umbes 5 mm, selle külge oli kinnitatud sõlenõel. Vitssõlgede läbimõõt kõigub 1,5-3,2cm v...') Märgis: Visuaalmuudatus: Ümberlülitus
2. aprill 2022, kell 16:51 Teomees arutelu kaastöö alustas lehekülge Soome sussid (Uus lehekülg: ''''Soome sussid''' (ka ''soome saapad'', ''soome kingad'') olid varasemal ajal heledast juhtnahast ninapealse lapiga pehmed jalatsid.<ref name="Etnograafia sõnaraamat">Eesti etnograafia sõnaraamat. Koostanud Arvi Ränk, toimetanud Õie Ränk. Tallinn 1995. lk 197</ref> ==Ajaloost== Naiste soome sussid (ka ''susskingad'') olid madalad, meeste omad (ka ''suss-saapad'') olid ligi põlvini ulatuvate säärtega. Kui soome susse määriti korduvalt tök...')
2. aprill 2022, kell 12:53 Teomees arutelu kaastöö alustas lehekülge Vene saapad (Uus lehekülg: ''''Vene saapad''' (lõunaeesti murretes ''peresid'' ja ''peresintskid''<ref>[https://www.eki.ee/cgi-bin/vms.cgi?mrks=vene+saapad&maxm=100&kk_yks=&nmin_yks=1&nmax_yks=116&mmin_yks=0&mmax_yks=116&kk_kaks=&nmin_kaks=0&nmax_kaks=116&mmin_kaks=0&mmax_kaks=116&kk_kolm=&nmin_kolm=0&nmax_kolm=116&mmin_kolm=0&mmax_kolm=116 Väike murdesõnastik]. Vaadatud 02. aprill 2022</ref>) olid varasemal ajal peamiselt Vasknarva ja Pihkva vene kingseppade...')
15. märts 2022, kell 08:25 Teomees arutelu kaastöö alustas lehekülge Vatsk (Uus lehekülg: ''''Vatsk''' on õhuke nisu-, rukki- või odrajahust (''kesvavatsk''<ref>[http://www.eki.ee/dict/ems/index.cgi?Q=vatsk&F=M&C06=et Eesti murrete sõnaraamat]</ref>) valmistatud leib või kakk.<ref name="Eesti rahvakultuuri leksikon">Eesti rahvakultuuri leksikon. 2007. Koostanud Ants Viires. Tallinn, Ühiselu AS trükikoda. Lk 344</ref> Vatsk oli parema leiva või peotoiduna 19. sajandil Kagu-Eestis<ref>[https...')
23. veebruar 2022, kell 08:36 Teomees arutelu kaastöö alustas lehekülge Ulualune (Uus lehekülg: ''''Ulualune''' (ka ''hagerik'', ''raagjas'') on eesti etnograafias lai lahtine katusealune<ref name="Seletav"></ref>, harilikult rehielamu räästa<nowiki/>alune, mida kasutati varjualusena sadude korral.<ref name="Etnograafia sõnaraamat"></ref> Laiemas tähenduses on ulualune öömaja, peavari, eluase, kaitsev panipaik.<ref name="Seletav"></ref> == Kirjeldus == Eestis oli levinud rehielamu, mille rehetuba oli rehealusest kõrgem....')
19. veebruar 2022, kell 19:22 Teomees arutelu kaastöö alustas lehekülge Tann (anum) (Uus lehekülg: ' '''Tann''' on saarte murdes ja läänemurdes<ref name=" Murdes"></ref> pealt kitsam tõrs.<ref name="Seletav2"></ref> Lõuna-Eesti murretes nimetati seda tõrt ka tõrike<ref name=" Murdes2"></ref>, võru murdes tõrdu.<ref name=" Murdes3"></ref> Tanni maht oli umbes 20 toopi ja seda kasutati Saare-, Hiiu-, Muhu- ja Läänemaal õlle p...')
19. veebruar 2022, kell 14:11 Teomees arutelu kaastöö alustas lehekülge Room (Ümbersuunamine lehele Rangiroomad) Märgis: Uus ümbersuunamine
18. veebruar 2022, kell 07:00 Teomees arutelu kaastöö alustas lehekülge Tanguleem (Uus lehekülg: ''''Tanguleem''' on varasemal ajal tangudest ja veest keedetud vedel toit.<ref name="Rahvakultuuri leksikon"></ref> == Ajaloost == Tanguleemele lisati keetmise lõpus piima, mille hulk sõltus piima olemasolust ja perenaise heldusest. Võimaluse korral pandi juurde natuke rasva või võid. Lisati ka naereid (hiljem kartuleid), samuti suuri kaalikalõike. Viimased võeti leemest välja ja neid söödi hiljem külmalt teise söögikorra ajal. Tang...')
16. veebruar 2022, kell 06:38 Teomees arutelu kaastöö alustas lehekülge Vorstipuder (Uus lehekülg: ''''Vorstipuder''' (murdes ka '''vorstiraba'''<ref name="Murdes"></ref>) on kodusel vorstitegemisel vorstitäidiseks kasutatav (tangu)puder.<ref name="Seletav"></ref> == Valmistamine == Vorstipuder keedeti varasemal ajal kodustes tingimustes tangupudrust märksa paksem, sellele lisati maitseained. Vorstipuder valmistati käsikivil või veskil jahvatatud odratangudest. Pudru hulka valiti jämedamad tangud, mida enne keetmist ka leo...') Märgis: Visuaalmuudatus: Ümberlülitus
15. veebruar 2022, kell 06:49 Teomees arutelu kaastöö alustas lehekülge Mauk (Ümbersuunamine lehele Valgevorst) Märgis: Uus ümbersuunamine

(uusimad | vanimad) Näita (uuemad 50 | vanemad 50) (20 | 50 | 100 | 250 | 500)