Elat
Elat (kasutatakse ka nimekuju Eilat) on kuurortlinn Iisraeli lõunatipus, Al-‘Aqabah' lahe ääres Punase mere rannikul.
| Elat | |||||
|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||
| |||||
| Pindala |
84,8 km²  | ||||
| Elanikke |
51 935 (2019)[1] | ||||
|
| |||||
| Koordinaadid | 29° 33′ N, 34° 57′ E | ||||
  | |||||
Kliima muuda
Elat asub kõrbes. Aastas on keskmiselt 29 mm sademeid. Märtsist detsembrini ei saja. Kõige rohkem sajab veebruaris ja detsembris: 6 mm. Õhuniiskus on keskmiselt 23,5%. Kõige suurem on see detsembris (33%) ja jaanuaris (32%), kõige väiksem juunis (15%) ja mais (16%). Aastas sajab keskmiselt 10,6 päeval. Kõige rohkem sajupäevi on jaanuaris (2,1) ja detsembris (1,9).
Seevastu päikest paistab aastas keskmiselt 3365 tundi, neist kõige rohkem juulis ja augustis (347 tundi), kõige vähem detsembris (217 tundi) ja jaanuaris (229 tundi).
Kõige palavamad kuud on juuli ja august, kus on mõõdetud sooja +47,4 °C. Kuid üle +30 °C on mõõdetud igas kuus, isegi jaanuaris (+30,2 °C) ja detsembris (+31,4 °C).
Öökülma ei ole Elatis registreeritud mitte kunagi. Kõige külmemad temperatuurid on mõõdetud veebruaris (+0,9 °C) ja jaanuaris (+2,2 °C). Juulis ja augustis pole kunagi täheldatud madalamaid temperatuure kui +20 °C.
Ajalugu muuda
Väljakaevamistel on Elatist leitud 7. aastatuhandest eKr pärit haudu. Läheduses Timna orus asuvad maailma vanimad teadaolevad vasekaevandused, mis nüüd on vaatamisväärsustena kaitse all. Vana-Egiptuse allikad mainivad sealset ulatuslikku ja tulusat kaevandustegevust. Elati kaubandus üle Punase mere algas 4. dünastia ajal.
Rooma riigi ajal ehitati tee, mis ühendas Elatit tänapäeva Jordaanias asuva Nabatea linna Petraga.
Omaijaadide dünastia ajast, 8. ja 9. sajandist on pärit Elati maa-alal oleva suure asula jäljed. See asula tegutses vase sulatamise ja vasekaubandusega. Asula araabiakeelne nimi oli Umm Al-Rashrash. Sellel ajal algas massiline palveränd Mekasse ja Egiptusest Mekasse viiv tee läbis Elatit.
1906 rajas Suurbritannia Elatisse oma sõjaväeposti ja samal ajal võttis Osmanite riik vastu otsuse, et Elat on osa Egiptusest.
Kui 1948 loodi Iisraeli riik, siis pidi ÜRO 1947. aasta rahuplaani järgi minema juutidele, mitte palestiinlastele. 10. märtsil 1949 võttis Iisrael Umm Al-Rashrashi enda valdusse. Ametlikel andmetel toimus see rahumeelselt, ilma võitluseta, aga 2008 avastati Egiptuse sõdurite ühishaud, mis annab alust järeldusele, et päris nii see ei olnud.
Iisrael rajas Elatisse suure sadama. Sadam oli väga vajalik, sest naaberriigid olid kõik Iisraeli suhtes vaenulikud ega lubanud Iisraelil oma sadamaid kasutada. Näiteks Egiptus keelas pärast Suessi kriisi 1956 Iisraeli laevadel Suessi kanali läbimise, see keelati isegi laevadel, mis tulid Iisraelist või sõitsid Iisraeli. Seetõttu oli Elati sadam Iisraeli kaubanduse jaoks Aafrika ja Aasia riikidega asendamatu. Alles 1979 sõlmiti rahuleping Egiptusega ja 1994 Jordaaniaga, mis võimaldas inimestel Elati lähedal piiri ületada.
Elati lähedal Timna orus avati 1955 vasekaevandus, mis suleti 1976. Väiksemas mahus taastati kaevandamine 1980.
Tänapäeval on Elat lisaks sadama- ja tööstuslinnale ka turismikeskus. Linna ja Jordaania piiri vahel asub hotellide tsoon ,kust leiab eest Iisraeli ühed parimad hotellid.
Elati lõunarannikul asuvad kohalike ja turistide seas populaarsed korallriffid.
Aastal 2019 rajati Elatist mõned kilomeetrid põhja poole Elati Ramoni lennujaam kuna linna keskel asuv lennujaam oli takistanud Elati arenemist ja linna teenindanud Uvda lennujaam asunud linnast liiga kaugel.
Kultuur muuda
Alates 1987. aastast peetakse igal aastal augustikuu viimasel nädalal Elatis Punase mere džässifestivali.
Alates 1997. aastast korraldatakse igal aastal jaanuarikuus linnas rahvusvaheline festival "Klassikaline muusika Punasel merel" Vene dirigent Valeri Gergijevi juhendamisel.
Alates aastast 2006 toimub igal aastal veebruarikuus Elati rahvusvaheline kammermuusika festival. 2010. aastal toimunud festivalil esines teiste seas Eesti kõige nimekam varajase muusika ansambel Hortus Musicus.
Elati erootikamuuseum muuda
Muuseum asutati 2011. aasta mais. Muuseumis on eksponeeritud muu hulgas Iisraeli karikaturistide erootilised karikatuurid, inglise fotograafi Andrew Lukase erootilised fotod, Iisraeli maalikunstnike tööd, erootilisi filme aastatest 1905–1940. Muuseum asub Elati kesklinnas bussijaama vastas, 100 meetri kaugusel lennujaamast.